/nginx/o/2017/10/21/7237937t1hed2c.jpg)
/nginx/o/2008/07/31/61413t1ha0b7.jpg)
Koorijuht Kuno Areng kinnitas, et Gustav Ernesaks ei soovinud, et laulupidude lõpulaulust «Mu isamaa on minu arm» saaks Eesti hümn.
Koorijuht: Ernesaks ei tahtnud «Mu isamaad» hümniks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ta ütles ETV saates «Vabariigi kodanikud», et kui see küsimus Ernesaksa viimastel eluaastatel kerkis, oli Lauluisa ise sellele vastu, kuna see laul ei olnudki hümniks kirjutatud.
Areng selgitas ka, et see laul ei vasta hümnile esitatud tingimustele. Ta leidis, et olemasoleva hümni saatel on mindud Eesti vabaduse eest sõtta ning seda ei tohiks muuta.
Küll leidis ta, et see laul võiks asendada saksa laulukest Toompeal lipulangetamise tseremoonial.
Kuulates katkendit Ernesaksa legendaarsest laulust, ütles politoloog Andres Kasekamp, et ka temal võtab see südame tugevasti põksuma, vahendas
.
Kuno Areng lisas, et «Mu isamaa on minu arm» omas aastakümneid tagasi tohutut tähendust ja seda on tunda ka praegu, kui seda laulu esitatakse.
Kirjanik Jürgen Rooste märkis, et selle looga seoses tekib tal mõte, kui massina ei suuda inimesed asjalikult mõelda, siis Ernesaksa laul oma erandlikkuses suudab inimesi positiivselt mõtlema panna.