Äsja riigikohtu sõela läbinud Euroopa Stabiilsusmehhanismist (ESM) tohib Eesti tulevikus abi saada üksnes eeldusel, et ratifitseerib ja täidab ka nn fiskaalpakti, mille aruteluga parlament aga viivitab.
ESMi olemust said riigikogu komisjonid sel nädalal arutada hoolimata sellest, et lepingu ratifitseerimise eelnõugi pole parlamendile esitatud.
Teemaga seonduva nn euroala fiskaalpakti käsitlemiseks pole riigikogu rahanduskomisjon enam kui kuu aja jooksul kogunenud ning seda teha pole lähiajal plaaniski.
Tegu on Euroopa majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepinguga, ametliku lühendiga SKJL, mida enamasti kutsutakse Euroopa fiskaalpaktiks. Leppe ratifitseerimise seaduse eelnõu algatas valitsus 11. juunil, 12. juunil võttis riigikogu juhatus selle menetlusse ja määras juhtivkomisjoniks rahanduskomisjoni.
Fiskaalpakt ei pane Eestile küll selgesõnalisi rahalisi kohustusi nagu ESMiga liitumise lepe, kuid on viimasega vahetult seotud.
Nimelt on fiskaalleppega ühinemine ja selles seatud tingimuste täitmine eelduseks, et mõni euroala riik, sh Eesti võiks tulevikus üldse ESMist abi küsida. «Alates 1. märtsist 2013 sõltub ESMi raames algatatud uute programmide alusel finantsabi andmine sellest, kas asjaomane ESMi liige on ratifitseerinud SKJLi,» seisab ESMi leppes.
Aasta pärast fiskaalpakti jõustumist on ESMi jaoks abikõlblikud vaid need riigid, kes täidavad nõuet, et valitsussektori eelarve on tasakaalus või ülejäägis.
Eelarvetasakaalu nõue ongi fiskaalpakti tuum. Sisuliselt tuuakse sellega Eesti ja teiste euroala riikide seadustesse reegel, mida paljudes neist on ennegi arutatud. Ka Eestis on korduvalt välja pakutud, et eelarvetasakaalu nõue peaks olema sisse kirjutatud juba põhiseadusse.
/nginx/o/2013/07/05/1875308t1h1e50.jpg)
/nginx/o/2012/07/17/1221856t1he402.jpg)