Jüri-Ott Salm 2009. aastal Ida-Virumaal Kasesoo maardlas. Turbapinnal nähtavatele rõngastele kinnitati läbipaistmatud 65-liitrise mahuga gaasikogumiskambrid. Taimestikuta maardla võib eraldada üle 2,5 korra rohkem kasvuhoonegaase kui rikkumata soo.
Jüri-Ott Salm 2009. aastal Ida-Virumaal Kasesoo maardlas. Turbapinnal nähtavatele rõngastele kinnitati läbipaistmatud 65-liitrise mahuga gaasikogumiskambrid. Taimestikuta maardla võib eraldada üle 2,5 korra rohkem kasvuhoonegaase kui rikkumata soo. Foto: Erakogu

Päideroog on maardlate laokilejätmisele kehv asendus. Soodest lenduvate kasvuhoonegaaside mõõtmiste põhjal doktoritöö kaitsnud Jüri-Ott Salm jõudis järeldusele, et pooleldi ammendatud turbamaardlad tuleks kaevandada lõpuni või ennistada hävitatud taimestik ja veerežiim.

Kommentaarid
Copy