/nginx/o/2011/11/17/839188t1h00ff.jpg)
Kuna Euroopa Stabiilsusmehhanism (ESM) kahandab Eesti otsustusõigust, tekitab rahalisi kohustusi ning on erandiks senisele konsensuslikule otsustusprotsessile, siis tuleks sellega ühinemine otsustada rahvahääletusel, leiab riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni liige ja demokraatide ühenduse esimees Rainer Vakra.
«Kuna ESMiga liitudes võetakse Eestile rahaline kohustus ning vähendatakse Eesti otsustusõigust, tuleb anda siin sõna ka rahvale,» sõnas Vakra.
Ta on veendunud, et riigikogu finantspädevust, demokraatliku õigusriigi põhimõtet ja Eesti suveräänsust piirav Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingu artikkel nõudnuks juba varem põhjalikku analüüsi ja arutelusid õigusteadlastega.
«Olgem ausad, kui õiguskantsler poleks riigikohtusse pöördunud, siis arutelud sel teemal oleksid olemata. Täna on valitsus toimetanud ilma õigusteadlasi kaasamata ning inimestele arusaadavalt selgitamata stabiilsusmehhanismide mõjust Eestile,» märkis Vakra.
Ta rõhutas, et hetkel käib Eesti kahjuks arutelu vormi mitte sisu üle. Tema sõnul saab praeguse kava järgi vajaliku häälteenamuse 85 protsenti otsuste tegemiseks kokku ainult kuue riigi osalusel: Saksamaa, Prantsusmaa, Holland, Itaalia, Hispaania ja Kreeka.
«Kurvalt irooniline on, et nendest pooled vajavad tõenäoliselt ise abi ESMist ning samas on ülejäänud kolme riigi pensionäride fondid omakorda väga tugevalt seotud just nende samade abivajajatega,» lausus ta.
Vakra hinnangul tähendab see lihtsustatult olukorda, kus teatud riikide isiklikud huvid võivad saada takistuseks mõistlike otsuste vastuvõtmisel. Seda toetab ilmekalt see, et kui ka kõik ülejäänud 11 riiki ja nende hulgas ka Eesti peaksid ütlema EI, siis ESMI finantsabi kasutamiseks pole sellel tegelikult enam tähtsust.
Vakra lisas, et seni pole keegi julgenud valjuhäälselt küsida, kust hangivad oma panuse ESM-i Itaalia (125,4), Hispaania (83,3) ja Kreeka (19,7 miljardit eurot). Nende kolme riigi panus moodustab lausa 45,6 protsenti ESMi kogumahust.
«Märkisin möödunud aasta oktoobris, kui seda teemat arutas riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon, et erandkorras ühehäälsuse põhimõttest loobumise ja 85 protsendi häälteenamuse nõude kehtestamisega ei tohiks Eesti nõustuda. Rõhutasin toona, et see tähendab sisuliselt seda, et Riigikogu otsusest ei sõltu Euroopa Stabiilsusmehhanismi aruteludes enam midagi,» meenutas Vakra.
Tema hinnangul ei ole Eestil võimalik toetada ühehäälsuse põhimõttest loobumist, sest konsensuslikud otsused on siiani olnud Euroopa Liidu alustalaks.