Kui Euroopa Stabiilsusmehhanismiga (ESM) liitumiseks põhiseadust muutma ei pea, siis järgmised eelnõud ja lepingud, mis vähendavad riigikogu otsustusõigust ning annavad Brüsselile rohkem võimalusi sekkuda Eesti rahanduspoliitikasse tuleb panna rahvahääletusele, leiab riigikogu õiguskomisjoni liige reformierakondlane Igor Gräzin
Gräzin: järgmine Euroopa Liidu toimeleppe muutmine nõuab rahvahääletust
Gräzini hinnangul tuleb riigikohtu ESM-i puudutav otsus alustuseks tähelepanelikult läbi lugeda ja läbi mõelda. Ta tunnustas riigikohtunikke nende poolt nähtud suure vaeva ja langetatud raskete otsuste eest. Ilma nende otsust korralikult analüüsimata arvamuse avaldamist või tegutsemist pidas ta lugupidamatuseks riigikohtu vastu, mis väljendab Eesti Riigi Õigust.
Gräzini sõnul kinnitas riigikohtu otsus kinnitab, et ESMiga liitumisel on riive põhiseadusega olemas, aga sellega võib seni veel leppida.
«Aga meie Riigikogus on tulemas üks tõeliselt ohtlik eelnõu, millega varsti tahetakse muuta EL toime lepet nii, et Euroopa saab omal äranägemisel Eestilt hakata ära võtma niipalju raha, kui talle täpselt pähe tuleb. Kusjuures vastav seadusetõlgegi on eesti keeles nii vigu täis, et siin ei aita Eestit enam isegi parim advokaat... ,» sõnas ta.
«Vaat' see on minu arvates seda tüüpi asi, kus referendum oleks ainus viis, kuidas Eesti saaks jätkata Euroopa Liidus, millel pole 2003. aastast alles jäämas miskit muud peale nime,» märkis Gräzin.
«Käesoleva otsusega pole õnneks aga kiiret kuhugi: ega see eurokriis kuhugi ära ei lõpe ja ega temaga liiga tõsiselt tegeldagi. Nad valisid oma juhatajakski tagasi esimehe (Junckeri), kelle juhtimisel on aastaid välditud otsustamist ja edendatud - jalgpalli keeles - passiivset umbkaitset tagaliinis,» lõpetas ta.