Opositsiooni liikmemaksukassat aitavad täita riigikogu liikmed

Foto: SCANPIX

Kuigi riigikogus opositsioonilised Keskerakond ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE) on sel aastal liikmemaksude kogumist parandanud, täidab oma põhikirjast tulevat kohustust vaid mõnisada liiget ning liikmemaksu summasid aitavad kasvatada hoopis riigikogu saadikud.

Kui Keskerakond sai eelmisel aastal liikmemaksudena kokku ligi 14 800, siis tänavu poole aastaga juba 24 000 eurot. Sellest pea kolmveerand ehk 17 400 eurot tuli riigikogu liikmete taskust.

Keskerakonna fraktsiooni 21 saadikust tasus esimesel poolaastal liikmemaksu 14, kellest suurima summa ehk lausa 2671 eurot maksis Aadu Must. Marika Tuus-Laul tasus liikmemaksu 1946, Valeri Korb 1560, Jüri Ratas 1557, Kalev Kallo 1517, Viktor Vassiljev 1428, Olga Sõtnik 1328, Tarmo Tamm 1189 ja Enn Eesmaa 1000 eurot.

Keskerakondlased ise selgitavad nii suurte summade tasumist põhikirja nõudega, mille kohaselt peavad riigikogu liikmed maksma iga kuu liikmemaksuks seitse protsenti oma brutopalgast. Partei ülejäänud liikmetel tuleb liikmemaksu tasuda vähemalt 10, seenioridel, tudengitel ja õpilastel aga üks euro aastas. Kokku oli liikmemaksu maksjaid 12 400 liikmega erakonnas alla 700.

Liikmemaksude laekumist on keskerakondlaste sõnul parandanud ka mullu sügisel kehtima hakanud muudatus, mille järgi lähevad saadud summad mitte enam keskbüroo, vaid piirkonnaorganisatsioonide kasutusse.

Keskerakonna Tartu piirkonda juhtiv Must ütleski, et tegelikult pole tema makstud 2671 euro puhul tegu mitte niivõrd liikmemaksu kuivõrd piirkonnale tehtud annetusega. Enda sõnul on ta piirkonna suvepäevade või muude ürituste ja kohtumiste korraldamist vajadusel varemgi toetanud. «Kui piirkonna esimees on vana mees ja kui muud üle ei jää, siis võtab ta raha oma taskust ja maksab,» ütles Must ja lisas, et on raha tasunud ülekandega ning alati jälginud, et piirkonna rahaasjad oleksid korras.

Riigikogu saadikutega on suurema liikmemaksu tasumises kokku leppinud ka SDE. Kui lihtliikmed peavad aastas liikmemaksu tasuma 5-20 eurot, siis riigikogu liikmed maksavad umbes 30 eurot kuus ehk 360 eurot aastas. Kuue kuuga on 19 saadikust liikmemaksu tasunud 18, kes on maksnud erakonnale üle 3500 euro ehk üle veerandi kogu tänavusest liikmemaksust.

SDE peasekretäri Indrek Saare sõnul on erakonnas teadvustatud, et seni pole liikmemaksude kogumisega piisavalt tegeletud, ning pööratud sellele viimasel ajal rohkem tähelepanu. Tema sõnul pole liikmemaksu kogumine oluline mitte rahapuuduse pärast, vaid seetõttu, et liikmed osaleksid suuremal määral erakonna tegevuses.

«Mida rohkem on liikmemaksu maksjaid, seda suurem on liikmete osalus otsuste kujundamisel,» märkis Saar, kelle sõnul on liikmemaksu tasumist tähtsustanud ka see, et raha kasutamise üle otsustavad piirkonnaorganisatsioonide juhatused. Sellele vaatamata maksis esimesel poolaastal pea 5900 inimest ühendavas erakonnas liikmemaksu vaid 585 liiget.

Erakondade rahastamise järelevalve komisjoni esimees Ardo Ojasalu ütles, et iseenesest pole vahet, kas erakonna liige maksab suuri summasid annetusteks või liikmemaksuks, kuniks mõlemad on parteide aruannetes kajastatud. Selguse huvides kavatseb komisjon teha tema sõnul ettepaneku eristada edaspidi annetuste ja liikmemaksude asemel liikmetelt ja erakonda mittekuuluvatelt inimestelt saadud tulu.

Samas märkis ta, et tavaliselt on organisatsioonides kehtestatud liikmemaks pearaha põhimõttel. «Muidugi võib teha teatud soodustusi näiteks pensionäridele või õpilastele, aga printsiibis peaks see olema ühetaoline ja regulaarne laekumine,» ütles Ojasalu ning lisas, et vastasel juhul ei saa liikmemaksudest saadava rahaga igapäevases majandustegevuses arvestada. Erakondade puhul ongi tema sõnul näha, et peakontorite majandamises on liikmemaksuraha tähtsusetu, mistõttu kasutatakse seda kohalike organisatsioonide tegevuse finantseerimiseks.

Asjaolu, et parteides on liikmemaksu tasujaid vaid 400-700, näitab tema hinnangul seda, et erakondade liikmeskond on suures ulatuses passiivne ega suhtu organisatsiooni tegevusse tõsiselt, samuti puudub enamikul liikmetel seega igasugune mõju erakonna juhtimisele.

«Ka erakonnad ise suhtuvad liikmemaksu kogumisse ükskõikselt. Ilmselt on põhjus selles, et muudest vahenditest, näiteks sponsoritelt või riigieelarvest, on võimalik raha koguda kergemini, kui tegeleda oma liikmetega,» lausus Ojasalu, kelle sõnul võimaldab see omakorda erakondade sees vaadata demokraatlikele protsessidele läbi sõrmede.

Ta märkis, et kui viimastel aastatel on liikmemaksud moodustanud vaid murdosa ehk 0,5-2,5 protsenti erakondade tulust, siis praegu on väike trendimuudatus toimunud. Sellegipoolest on liikmemaksude osakaal tema sõnul ebamõistlikult väike, arvestades, et tegelikult peaks liikmete enda finantseeritav osa ulatuma vähemalt 30 protsendini. «Sellest oleme praegu veel ulmeliselt kaugel,» nentis Ojasalu.

Koalitsiooni kuuluvas Reformierakonnas ega Isamaa ja Res Publica Liidus (IRL) ei ole riigikogu liikmetele teistest suuremat liikmemaksu seatud. Reformierakonnas on liikmemaks 10 ning IRLis mittetöötavatele tudengitele ja pensionäridele 6,39 ning töötavatele liikmetele 15,35 eurot aastas. Tänavu on 11 100 liikmega Reformierakonnas liikmemaksu tasunud 600 ning 9600-liikmelises IRLis veidi üle 400 inimese.

Ainsana kehtib liikmemaksu tasumata jätnud inimestele piirang Reformierakonnas, kus nad ei või juhtorganitesse kandideerida ega osaleda juhtide valimisel.