/nginx/o/2013/07/05/1876346t1h5455.jpg)
/nginx/o/2012/07/15/1218402t1h12fe.jpg)
Täna Tartus hoo sisse saaval rahvusvahelisel füüsikaolümpiaadil IPhO esindab Eestit viis noormeest, neli Tallinnast ja üks Viljandist. Tartlasi tänavu ei osale.
Tellijale
Eesti viisik asub võistlustulle
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kõigil viiel on olnud valmistudes kiire aeg, mõnel aga veel kiirem kui teistel. Kaur Aare Saar inglise kolledžist saabus olümpiaadile otse Argentinast, kus ta käis matemaatikaolümpiaadil.
Tallinna reaalkooli abituriendil Jaan Tootsil on olümpiaade järjest koguni kolm: vahetult enne füüsikat bioloogiaolümpiaad Singapuris ja 21. juulil kihutab ta juba edasi USAsse, et panna proovile oma keemiateadmised.
«Kuna ajavahe on soodne ning mõni päev jääb ka enne võistlusi, ei tohiks see väga halvasti mõjuda,» arvas Toots. Tuleb märkida, et üks samadel olümpiaadidel osalev noormees loobus just sellepärast füüsikaolümpiaadist, et pidas tempot üle jõu käivaks.
Võistkonna vanima liikmena on Toots füüsikaolümpiaadil osalenud juba kaks korda ning toonud sealt nii pronks- kui hõbemedali. «Tore oleks seda rida jätkata, kuid igaks juhuks olen valmis ka selleks, et ehk on tegemist liigse optimismiga,» lausus ta.
Kolm treeningulaagrit
Kõik poisid on ise õppinud ja uurinud, kuid peale kodutöö oli neil ka kolm nädalat ettevalmistuslaagreid, millest kahel tehti traditsiooniliselt koostööd soomlastega. Nädal veedeti koos Jyväskyläs eksperimente harjutades, teine Orissaares teooriat läbi rääkides. Kolmas oli teoorialaagris omandatud teadmiste rakendamiseks mõeldud ülesannete laager.
«Kindel on see, et ainult kooliteadmistest ei piisa, sest olümpiaadiülesanded eeldavad palju suuremat teadmiste hulka ning eelkõige nende kombineerimisoskust,» rääkis Saar.
Korraldajad ja juhendajad jälgivad ilmselt suure huviga, kuidas läheb võistkonna noorimal liikmel Kristjan Kongasel. Ta lõpetas tänavu Vanalinna hariduskolleegiumis alles kaheksanda klassi ja nii noorelt pole keegi varem Eesti IPhO võistkonda pääsenud.
Mihkel Kree, üks võistkonna kahest juhendajast ütles, et poiss on iseseisvalt omandanud kogu gümnaasiumi füüsikaprogrammi ja enamgi veel.
«Kui tundsin treeningulaagri alguses muret, kas ta suudab jälgida ülesannete lahendusi, mis sisaldavad integraale või kompleksarvudes rehkendamist, teatasid teised võistkonna liikmed, et just tema kõige nobedamalt integraale arvutabki,» rääkis Kree.
Kõik on võrdsed
Viimasel kümnel aastal on IPhO olnud kaugetes riikides, viimati näiteks Tais. Osalejatel ei olegi aga väga kahju, et põnev soojamaaretk jääb ära. «Eksootilisest reisist ma loomulikult ära ei ütleks, aga mul on suured ootused kodumaise korralduse kvaliteedi suhtes,» arvas Andres Erbsen reaalkoolist.
Ka Kaur Aare Saar arvas, et põnev on näha, kuidas eestlased olümpiaadi korraldamisega hakkama saavad, seda enam, et tal on juba piisavalt võrdlusmaterjali teistest riikidest.
Mingisugust erikohtlemist kohalik võistkond ei saa. Kõik ülesanded on inglise keeles ja võistlustöid hindab rahvusvaheline žürii, nii et Kree hinnangul meie poistel koduväljakueelist ei ole.
Toots arvas aga, et kuna ülesanded on koostanud samad inimesed, kes valmistasid ette Eesti füüsikaolümpiaadi, siis on ta nende mõtteviisi ja stiiliga üsna hästi kursis ja see võib ehk pisut kaasa aidata.