Siseministeerium: riigile soetatavad laevad peaksid suutma ka reostust tõrjuda

Eesti-Soome ühine merereostustõrje õppeoperatsioon Kopli lahes. Pildil veeteede ameti rendile võetud hüdrograafialaev Sektori. Foto: Toomas Huik

Riigil on adekvaatse reostustõrje võimekuse omamine võimalik juhul, kui kõik riigi laevastikud omavad vastavat võimekust, seisab siseministeeriumi kirjas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile.

Siseministeerium toob välja, et Läänemere piirkonna kaitse konventsiooni (HELCOM) järgi on Eestil kohustus omada võimekust teostada reostuse korjet 12 tunni jooksul 4,5 ruutkilomeetri suurusel alal, kuid Eesti riigilaevastiku ühendvõime hetkel on 1,8 ruutkilomeetrit.

Politsei- ja piirivalveametil on üks reostustõrje võimekusega laev, veeteede ametil on kaks laeva.

«Puudulik on ka reostustõrje reageerimise kiirus, mis on otseselt seotud ebapiisava laevade arvuga,» kirjutab ministeerium. «HELCOMi nõuete täitmine ja seega adekvaatse reostustõrje võimekuse omamine on võimalik juhul, kui kõik riigi laevastikud omavad vastavat võimekust.»

Ministeeriumi hinnangul on mainitud võimekuse asetamine üksnes PPA laevastikule ebarealistlik.

«Uute laevade soetamisel peaks kindlasti kaaluma võimaluse korral reostustõrje võimekuse lisamist lisaks põhifunktsioonile,» leiab siseministeerium, kes palub tõsiselt kaaluda, et ka uue jäälõhkuja soetamisel oleks üheks funktsionaalsuseks reostustõrje funktsionaalsus.

Siseministeeriumi migratsiooni- ja piirivalvepoliitika osakonna juhataja asetäitja piirivalveasjade alal Rando Kruusmaa selgitas Postimehele, et siseministeerium on seisukohal, et vaatamata reostustõrje võimekuse tõstmise hädavajalikkusele tuleb probleemile läheneda asjatundlikult ja siiski teatava paindlikkusega.

Näiteks küsimusele, kas näiteks ka mereväe laevadel peaks olema reostustõrje võimekus, vastas Kruusmaa, et enamus merevägede poolt kasutatavaid eesmärgispetsiifilisi aluseid (näiteks Eesti puhul miinijahtijad) on oma ülesehituselt ja tulenevalt töö eripärasustest, sobimatud reostustõrjeks.

«Küll aga tulevaste abilaevade peale mõeldes peaks reostustõrje olema üks lisafunktsioonidest,» täiendas ta. «Samas ei piirdu reostustõrje ainult tehnika olemasoluga, vaja on ka asjakohaseid teadmisi ja praktikat.»

Ta lisas, et veeteede ameti uuele hüdrograafialaeva Jakob Prei puhul oleks reostustõrje võimekuse olemasolu kindlasti viinud Eestit HELCOMI miinimumnõuete täitmisele tunduvalt lähemale.

«Hetkeolukorda arvestades võib tõdeda, et HELCOMi nõudeid on siseministeeriumil raske täita,» märkis Kruusmaa. «Meie kiri, mille saatsime majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile, peab ennekõike tulevikku silmas. Kui kogu riigi laevastik võtab reostustõrjet prioriteedina, siis on HELCOMi miinimumnõuded meie arvates saavutatavad.»