Pritsimeestel oli kogu päev tuli takus

Tuletõrjujad Madis Klaassen (esiplaanil) ja Villu Aedmäe on just naasnud katuselt, kus neil tuli kasta väikseid tossavaid kohti. Foto: Liis Treimann

Keskpäevaks oli kaubanduskeskuses suurem põleng kustutatud ja tahmased tuletõrjujad jõudsid kohvitassi juures veel naljagi visata.

Mustika keskuses päästetöid juhtinud Priit Orusalu tulemöll kuigi elevile ei ajanud. «Seda tööd juba nii kaua tehtud,» ütles pritsimees. Küll aga ergastavat suur põleng vaimu.

Viimane selline suur tulekahju meenus Orusalul 2006. aastast, kui Tallinnas põles AS Tarmeli tööstushoones 20 tonni porolooni ja madratseid. Toona oli kohal 18 päästeautot.

Mustikas oli korraga väljas üheksa tuletõrjeautot, lisaks muud päästemasinad.

Küsimuse peale, kuidas väsimusega lood on, suutsid tuletõrjujad vaid ohata. «Siin läheb veel pikalt,» vastas üks jutukam mees kella kahe ajal päeval. Naljasoon ja energia polnud aga mehi maha jätnud. Kõige rohkem pidavat nalja viskama ja tuju üleval hoidma ülemus.

«Põleng juhtus üsna ebameeldival ajal, sest kell kaheksa hommikul on töötajatel vahetus,» mainis Orusalu.

Tuletõrjuja Villu Aedmäe rääkis, et sõitis veel enne vahetuse algust Mustika lähedusest mööda ja nägi, mis toimus. «Siis teadsin, kus ma tänase tööpäeva veedan,» ütles ta.

«Mina olen siin üks nooremaid,» rääkis rõõmsameelne ja näost tahmatriibuline Madis Klaassen (20). Pikka juttu meestel aega ajada ei olnud. Vaja oli voolik katusele vedada, et tossavaid kohti veel leotada.

«Kes kohvi keedab?» küsis üks tuletõrjujatest. «Lilleküla omad tulevad nüüd,» lisas ta.

Kuigi suurem põleng oli keskpäevaks kustutatud, voorisid tuletõrjujad endiselt pikkade voolikutega edasi-tagasi.  «Palju, väga palju,» vastas üks tuletõrjuja küsimusele, kui palju vett kulub sellise tulekahju kustutamiseks.