/nginx/o/2011/06/22/640650t1ha943.jpg)
Keskkooli emakeele lõpueksami tulemuse apelleerinud 137-st õpilastest 22 saatis edu, nende tulemust tõsteti, viiel juhul punktisummat langetati.
Emakeele lõpueksami 137-st apellatsioonist rahuldati 22
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Eesti keele riigieksami tulemuse tõstmisel oli kõige suurem erinevus algse tulemusega seitse punkti, tulemuse vähendamisel kuus punkti» rääkis haridus- ja teadusministeeriumi avalike suhete osakonna konsultant Asso Ladva.
Sellel aastal vaidlustati 137 eesti keele riigieksami tulemust, vaiete arvult järgnesid bioloogia 52 ja matemaatika 47 apellatsiooniga. Eelmisel aastal oli eesti keele riigieksami apelleerijaid 226. Mullu kirjutas küpsuskirjandit 9566 abiturienti, neist 2,35 protsenti apelleeris oma tulemuse, selle aasta 8661 eksaminandist esitas apellatsiooni 1,57 protsenti.
Emakeele riigieksamis keskmine oli sel aastal kolme punkti võrra kõrgem kui mullu (59,22 punkti eelmisel ja 62,82 sel aastal), samuti vähenes läbikukkujate arv tuntavalt. Kui mullu oli emakeele eksamil põrujaid ligi 200, siis sel aastal 56. Seda, kas ja kuidas muutusid tulemused punktiskaala ülemises otsas, näiteks maksimumtulemuse või üle 90 punkti saajate arv, selgub augusti lõpus kui valmib täpne statistika.
Eesti keele riigieksami kirjandit hindas kaks hindajat, et vähendada punktide andmise subjektiivsust. Kui kaks tulemust lahknesid omavahel enam kui 18 punkti lisandus kolmas hindaja.
«Sel aastal läks kolmandale hindamisele 2,96 protsenti kirjanditest. 2011. aastal läks kolmandale hindamisele 5,29 protsenti kirjanditest,» sõnas eksamikeskuse eesti keele õppekavade ja eksamite peaspetsialist Märt Hennoste.
Haridus- ja teadusministeeriumi esindaja selgitas, et eesti keele eksamit hinnatakse ja vaidlustatakse samadel alustel, mis teistel eksamitelgi. Eksamitulemuse vaidlustamise järel kontrollitakse eksamitöö hindamise vastavust hindamisjuhendile, mitte aga ei hakka uued hindajad eksamitööd kontrollima.
Eksamikomisjon kaasab apellatsioonide läbivaatamiseks eksperte, kes on vastava aine hindamise koolituse läbinud. Eksperdid kontrollivad, kas eksamitöö hindamine on toimunud vastavalt hindamisjuhendile. Vaidekomisjoni ekspert ei saa olla sama isik, kes on vastavat eksamitööd hinnanud ning seda järgitakse ministeeriumi kinnitusel hoolikalt.
Sel aastal menetleti apellatsioone esmakordselt elektrooniliselt. Korrektsete kontaktandmete puhul jõudis eksaminandini automaatne vastus vaide menetlusse võtmise kohta. Emakeele eksami vaidlustanud õpilased on kurtnud, et pärast apellatsiooni esitamist ei saanud nad vastu kinnituskirja ning pidid ise mitme päeva järel kontrollima, kas nende vaie ikka kohale jõudis.
«Meie andmetel oli 17 avaldust, mille kohta süsteemist tuli teade, et sõnum on tagasi lükatud. Põhjuseks võime oletada, et kontaktandmed oli ebakorrektselt märgitud,» sõnas Ladva.