/nginx/o/2008/12/10/103275t1hf96c.jpg)
Rahvaliidu hinnangul näitab täna avalikustatud regionaalminister Siim-Valmar Kiisleri haldusreformi-kava, et ministril ei ole tegelikku soovi haldusreformi läbiviimiseks.
Rahvaliit ootab regionaalministrilt reaalset reformikava
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Seda kinnitab asjaolu, et regionaalminister jätab uue seadusega jõusse sätte, mille kohaselt valitsus ei saa omavalitsusi liita üks aasta enne kohaliku omavalitsuse volikogu korralisi valimisi, vahendas erakonna pressiesindaja.
Rahvaliidu hinnangul vajab Eesti haldusreformi, kuid regionaalminister Kiisler esitas järjekordselt plaani, mida pole sisuliselt olemas.
«Regionaalministri järjekordne haldusreformi-kava esitamine viitab sellele, et tema tegelik soov on avalikkusele tõestada oma tegevuse tulemuslikkust,» ütles Eestimaa Rahvaliidu aseesimees Kajar Lember.
Rahvaliit ootab Isamaa ja Res Publica Liidult (IRL) avalikku selgitust, milline on
erakonna nägemus haldusreformist. Praeguseks on IRLi ministrid esitanud kaks
vastukäivat reformikava. Jääb arusaamatuks, kas ministrid esitavad enda isiklikke
või erakonna seisukohti.
Lemberi sõnul on Kiisleri kavas mitmeid vastuolusid, mis tekitavad seadusandluses
juriidilise segaduse. Tema sõnul on ka Kiisleri enda ettepanekud omavahel
vastuolulised.
«Kehtiva seaduse kohaselt võib valitsus algatada haldusterritoriaalse korralduse või piiride muutmise mitte hiljem kui üks aasta enne kohaliku omavalitsuse volikogu korralisi valimis,» sõnas Lember.
Ta lisas, et Kiisler jätab uue seadusega selle sätte kehtima. Seega jääb arusaamatuks, kuidas kavatseb regionaalminister reformi kiirkorras teostada.
Vastuolulisus väljendub ka omavalitsuste jagunemise võimaldamise sätestamises,
millest võib järeldada, et Kiisler näeb reformi vaid ajutisena.
«Esitletud eelnõu võimaldab liidetud omavalitsustel jaguneda pärast 2013. aastat. Sellise tähtaja määratlemine näitab, et regionaalminister teostab reformi vaid neljaks aastaks,» sõnas Lember. «Tundub, et ministril puudub pikaajaline nägemus ning esitletud reformi eesmärk on pelgalt avalik tähelepanu.»
Segadus tekkib ka seaduse jõustumisel, kuna regionaalministri eelnõu kohaselt hakkab uus kord kehtima kohaliku omavalitsuse volikogu valimistulemuste väljakuulutamise päevale järgnevast päevast.
Seadus peab jõustuma kogu riigis samal ajal. Valimistulemuste lõplikud väljakuulutamised võivad toimuvad erinevatel päevadel. Seega hakkaks seadus kehtima igas omavalitsuses ise ajal.