/nginx/o/2011/08/26/722556t1hd48d.jpg)
Alates 2008. aasta keskkooli lõpueksamitest olid küsimused eksamikeskuses asutusesiseseks kasutuseks ning polnud seetõttu ei õpetajatele ega õpilastele avalikud, andmekaitseinspektsioon tühistas juuni lõpus selle piirangu.
Andmekaitseinspektsioon kergitab viimaste aastate riigieksamitelt saladuseloori
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Audentese Erakooli ja Audentese Spordigümnaasiumi füüsikaõpetaja Enn Kirsmann esitas 14. mail teabenõude eksamikeskusele, kus palus endale väljastada 2008. kuni 2011. aasta füüsika eksamite materjalid, et tema õpilased lõpueksamiks harjutada saaksid. Eksamikeskus keeldus eelmiste aastate tööde küsimusi avaldamast, kuna materjalid olid liigitatud asutusesiseseks kasutamiseks. Eksamikeskus kasutas varasemate aastate töödes olnud ülesandeid ankurülesannetena, mille abil võrreldi ja prognoositi ülesannete raskust ning valiti järgmisteks eksamiteks sobivaid küsimusi. Ankurülesannete mitteavalikustamist toetas ka keeletestide ning testifirmade rahvusvaheline praktika.
Kirsmann tegi 21. mail avalduse andmekaitseinspektsioonile ja 26. juunil otsustas inspektsioon, et eksamikeskusel polnud alust viimaste aastate eksameid piirata vaid asutusesiseseks kasutamiseks ning kohustas eksamikeskust materjale avaldama.
Kuni 2007. aasta suveni avalikustati keskkooli riigieksamite ja põhikooli lõpueksamite järel kõik eksamiküsimused eksamikeskuse veebilehel. Pärast seda kuulutati eksamiküsimused ametisiseseks kasutamiseks mõeldud infoks. Eksamikeskuse kodulehel avaldati seejärel ainult üldisemat eksamite kohta käivat infot nagu eksamite ülesehitust ja ülesandetüüpe tutvustavaid materjale. Nende seas oli ka näidisülesandeid, kuid need ei pärinenud varasematest eksamitest ega pruukinud õpilastele ja õpetajatele anda infot tegelike eksamiküsimuste raskuse ja teemade kohta.
Eksamikeskuse infojuht Eeva Sirel põhjendas viie aasta tagust otsust sellega, et Eesti oli ainus riik maailmas, kus igal aastal kõik eksamiülesanded avalikustati. Varasemate aastate eksamiülesannete avalikustamise lõpetamine pidi eksamikeskusele ja riigile ka raha kokku hoidma.
«Õppekava järgi õpetamise asemel keskenduti koolides järgmise aasta eksamiülesannete äraarvamisele ja õpilaste drillimisele juba avalikustatud eksamitööde abil,» lisas Sirel veel ühe põhjuse.
Andmekaitseinspektsiooni otsuse järel asus eksamikeskus tekkinud olukorda ja võimalikke lahendusi analüüsima, kuid ühest seisukohta praeguseks veel kujundatud pole.
«Seisukoha kujundamine on töös, kuid täpset ajakava hetkel öelda ei saa,» sõnas eksamikeskuse direktor Robert Lippin.