Hästi tehtud poliitiline ooper on alati tähtis, ja holokaust teemana on seda samuti. Olen näinud kõiki Tüüri «Wallenbergi» lavastusi ning kiire lühivõrdlusena võin öelda, et kui 2001. aastal Dortmundi teatris esietendunud «Wallenberg» käsitles ajalugu plakatlikult ja 2007. aastal Estonias etendunud «Wallenberg» käsitles ajalugu satiirilise varieteena, siis Karlsruhe lavastus käsitleb ajalugu unenäo-allegooria võtmes, olles semiootiliselt väga rikas.
Tellijale
Parim «Wallenberg»
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Noore andeka lavastaja Tobias Kratzeri töö on vaimukas, sümbolistlik, tempokas, empaatiline, moodne, ning nimiosa laulev-näitlev bass Tobias Schabel oma karismaatilisuse ja vokaalsete võimetega erakordselt sobiv Wallenbergi kujutama. Minu jaoks seni sisuliselt parim «Wallenbergi» instseneering.