Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2014/04/17/2966970t1hb2f1.jpg)
/nginx/o/2012/01/18/918348t1hb0f6.jpg)
Riigi peaprokurör Norman Aas palub advokatuuril algatada aukohtumenetlus vandeadvokaat Alar Urmi suhtes, kes tema hinnangul rikkus ajakirjanduses valeväiteid esitades advokatuuri eetikanõudeid.
Aas märkis eile advokatuuri esimehele Toomas Vaherile saadetud kirjas, et eelmisel neljapäeval ilmus Eesti Ekspressis Urmi arvamuslugu «Kohtuvõimu nõrgestamine peab lõppema!», mis sisaldab faktivigu.
Nii ei vasta Aasa sõnul tõele Urmi väide, mille kohaselt jäid kohtunik Leo Kunman ja tema poeg Janek kelmusesüüdistuses lõplikult õigeks, kui riigikohus otsustas juuni keskel riigiprokuröri kaebust mitte menetleda. Tema sõnul jättis riigikohus nii riigiprokuröri kui ka kaitsja kassatsioonikaebused menetlusse võtmata, mistõttu jõustusid varasemad kohtuotsused, millega Leo Kunman mõisteti õigeks, Janek Kunman aga kelmuse katses süüdi.
Samuti ei vasta Aasa sõnul tõele väide, et Leo Kunmanit ei kuulatud kohtueelselt üle ning esimest korda sai ta sõna kohtus. Tema kinnitusel nähtub toimikumaterjaldisest, et Kunmanile anti kohtueelses menetluses võimalus ütlusi anda kolmel korral ehk 14. aprillil, 9. septembril ja 26. novembril 2010.
Ka ei saa Aasa sõnul nõustuda artiklis oleva väitega, et Leo Kunman ei vaidlustanud ebaseaduslikku pealtkuulamist ega läbiotsimist. Peaprokuröri sõnul on prokuratuur ja uurimisasutus lähtunud kriminaalasja eeluurimisel kehtivatest seadustest ning kohtud ei ole kriminaalasja arutamisel tuvastanud, et prokuratuur või kaitsepolitsei oleksid kriminaalmenetluse kestel tõendite kogumisel, sealhulgas jälitustoimingute teostamisel ja läbiotsimisel, seadust rikkunud.
«Lisaks Leo Kunman ka vaidlustas läbiotsimise seaduslikkuse juba kohtueelse menetluse ajal,» märkis Aas ja lisas, et vastava kaebemenetluse lõpptulemusena luges Tallinna ringkonnakohus mullu jaanuaris läbiotsimise seaduslikuks.
Aasa hinnangul loovad valeväited arvamusloo üldist suunitlust arvestades negatiivse mulje Eesti õiguskaitsesüsteemist, eelkõige prokuratuurist ja kaitsepolitseist ning ametnikest, kes osalesid selle kriminaalasja menetluses. Tema sõnul ei saanud väidete mittetõelevastavus Urmile teadmata olla, kuna ta kaitses süüdistatavaid kohtus ja tema käsutuses olid kriminaalasja materjalid.
Aas leidis, et valeväidete esitamisega suure lugejaskonnaga ajakirjandusväljaandes on vandeadvokaat eksinud advokatuuri eetikakoodeksi vastu.
Nimelt näeb koodeks ette, et advokaat peab avalikkusega suhtlemisel käituma ausalt, väärikalt ja kooskõlas heade kommete, tavade ning kutse-eetika nõuetega, aga hoiduma ka advokaadi kutset ja advokatuuri mainet kahjustavast käitumisest. Samuti nõuab eetikakoodeks, et advokaat käituks vastaspoole ja teiste menetlusosaliste suhtes väärikalt, viisakalt ja lugupidavalt nii kõnes, kirjas kui teos ning hoiduks menetlusosalisi halvustamast.
«Kuna eeltoodud põhjustel on prokuratuuril tekkinud põhjendatud kahtlus võimaliku distsiplinaarsüüteo toimepanemise kohta vandeadvokaat Alar Urmi poolt, siis palun otsustada aukohtumenetluse algatamise vajadus juhtunu täpsemaks selgitamiseks,» lisas Aas advokatuuri esimehele saadetud kirjas.