/nginx/o/2009/03/04/143212t1hd932.jpg)
Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) rahvusvähemuste ülemvoliniku Knut Vollebaeki sõnul peaks Eesti valitsus aktiivsemalt mittekodanikke teavitama kodakondsuse taotlemise võimalustest ning kasutama naturalisatsiooni kiirendamiseks ka koolisüsteemi.
Vollebaeki andmetel elab siin praegu veel 9 protsenti inimestest ilma kodakondsuseta, mis on võrdlemisi kõrge näitaja, kirjutab venekeelne
.
«Uusi soovitusi valitsusele meil pole. Me töötame Eestis juba 1993. aastast ja oleme sellest saadik andnud palju soovitusi, millest suuremale osale on tähelepanu pööratud,» märkis ülemvolinik täna välisministeeriumis toimunud pressikonverentsil.
«Ma arvan, et vaja on kontsentreeruda naturalisatsiooni ja hariduse küsimustele.»
Vollebaeki sõnul on naturalisatsiooni küsimuses oluliseks aspektiks just haridussüsteem, sest eesti keele eksami saab anda ja kodakondsuseksamil vaja minevad teadmisi riigikorrast omandada juba koolis.
«Eksamil käimise fakt on ikka veel mõnele inimesele alandav, seda näitavad küsitlused. Me ei pea sundima inimesi minema eksamile, see on vaba valiku küsimus, aga Eesti - see on vaba maa. Kuid vaja on stimuleerida naturalisatsiooni ja nagu ma nende päevadega olen aru saanud, see on ka valitsuse eesmärk.»
Vollebaeki meelest võiks mittekodanike hulka Eestis vähendada naturaliseerimist kiirendades.
«See on eeskätt informeerituse kui mingite uute konkreetsete meetmete küsimus. Eile ma Narvas arutasin seda ja selgus, et inimesed räägivad endiselt vanast süsteemist, aga teavet uutest, parandatud meetmetest pole nendeni jõudnud,» selgitas ülemvolinik, viidates mõnele lihtsustatud reeglile kodakondsuse saamisel ja laienenud võimalustele eesti keele õppeks.
Eesti välisminister Urmas Paet osales samuti pressikonverentsil ning kinnitas, et riik finantseerib rohkem kui 60 vene kooli tööd ja üleminek eestikeelsele õppele gümnaasiumis toimub astmeliselt.
Paeti sõnul on ka siseministeerium ning kodakondsus- ja migratsiooniamet läinud üle märksa isiklikumale tasemele suheldes mittekodanikega ja informeerides neid kodakondsuse saamise võimalustest.
Samas kordas ta ka peaminister Andrus Ansipi veendumust, et taotlus kodakondsuse saamiseks peab olema konkreetse inimese tahte väljendus. «Mittekodanike probleemidest rääkimine on kunstliku iseloomuga,» arvas minister. «Kõigil mittekodanikel on võimalus taotleda kodakondust ja seda ka saada. See on soovi küsimus»
Paet märkis muu hulgas, et on kõnelnud ka Venemaa kolleegidega võimalusest toetada Eestis mittekodanike naturalisatsiooni.
«Pole saladus, et paljud inimesed, kellel ei ole kodakondsust, räägivad, et neil pole praktilist vajadust selle järele, kuna kõik võimalused on samad. Seetõttu saab järjest olulisemaks kodakondsuse saamiseks taotluse esitamisel emotsionaalne osa, emotsionaalne side riigiga, milles inimene elab, millega on seotud tema laste tulevik,» märkis ta.
«Ma ütlesin oma Vene kolleegidele: aidake meid, et rohkem inimesi taotleksid kodakondsust, ja ärge astuge samme, mis pidurdavad seda protsessi,» tunnistas välisminister, täpsustades seejuures, et ta peab silmas Venemaa valitsuse otsust kehtestada nn halli passi omanikele viisavaba režiim.
«Oleks tore, kui rahvusvahelises üldsuses ei erineks sõnad ja teod 180 kraadi. Venemaa, kui seal on head tahet, võiks kutsuda venelasi Eestis võtma eesti kodakondsust,» arvas Paet.
Postimees.ee küsimusele sellest, kas ülemvolinik toetab Eesti välisministeeriumi seisukohta viisarežiimi kergendamisest halli passi omanikele, ei andnud Vollebaek ühest vastust.
«Toetamiseks on palju meetmeid, seaduslike meetmeid, kultuuri, keele ja hariduse toetamiseks. Me ei saa öelda, et on mingid meetmed, mida ei tohi läbi viia. Kuid meetmeid oma rahvuskaaslaste toetuseks peab ette võtma koostöös selle maa valitsusega, kus need inimesed elavad. Sest selle maa valitsus, kus need inimesed elavad, vastutab nende eest, vastutab vähemuste eest,» tähendas ta.
«Ma ei taha kommenteerida neid meetmeid lihtsustatud viisarežiimist, mida on vastu võtnud Venemaa valitsus mittekodanike suhtes (Eestis). Lõppude lõpuks toetame me kõik kergemat pääsu piiride ületamisele. Selle vastu on raske astuda,» tunnistas ülemvolinik.
«Samal ajal mõistan ma välisministri (Paeti) positsiooni selles osas, et mingi stiimul kodakondsuse saamiseks sellega kadus,» jätkas ta. «Kui te saate lihtsalt ületada piiri ilma kodakondsuseta, siis kodakondsuse omamise stiimul väheneb. See võib olla üks selgitus, miks taotlusi Eesti kodakondsuse saamiseks on jäänud vähemaks. Inimesed ei näe selleks vajadust.»
Vollebaeki sõnul peavad selliseid teemasid arutama mõlemad riigid omavahel ja leidma ka variandi, mille puhul mõlemad riigid tagavad nende inimeste õigused, kes elavad Eestis ja ei oma kodakondsust, takistamata samal ajal selliste inimeste vaba siirdumist mujale.
«Ma lähen Venemaale üsna varsti, esmaspäeval. Selliseid teemasid me arutame. Heanaaberlike suhete küsimus on väga tähtis. Meil toimub peagi regionaalne seminar sellel temaatikal, kus eksperdid ja valitsuste esindajad saavad arutada koostöö praktilisi üksikasju,» kinnitas volinik, kui talt küsiti, kas ta arutab Eesti rahvusvähemuste teemat ka Venemaa esindajatega.
/nginx/o/2008/12/15/105602t1h1d04.jpg)