/nginx/o/2014/03/28/2921218t1h5e0f.jpg)
/nginx/o/2012/03/25/1024970t1he278.jpg)
Puuetega inimeste võimalus saada isikliku abistaja või tugiisiku teenust sõltub nende elukohast – osad omavalitsused ei paku neid võimalusi üldse.
TV3: puuetega inimesed on tugiisikute osas ebavõrdses olukorras
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Abistaja saamise protseduur käib tervenisti läbi kohaliku omavalitsuse ja seega on puudega inimesed selles osas ebavõrdses seisus, vahendasid «Seitsmesed uudised».
«Isikliku abistaja teenus ja selle kättesaadavus on väga-väga ebaühtlane,» märkis Eesti Puuetega Inimeste Koja juhatuse esimees Monika Haukanõmm. «Väga-väga paljudes kohalikes omavalitsustes seda teenust üldse ei osutata ega ka rahastata, mis tähendab seda, et tegelikult teenuse vajajad on ebavõrdses situatsioonis.»
Paaril korral on püütud tugiteenuste miinimumnõudeid seaduse tasemele viia ehk täiendada nendega sotsiaalhoolekande seadust, kuid siiani on see siiski tegemata jäänud. Selle asemel on sotsiaalministeerium kehtestanud soovituslikud kriteeriumid, mis aga ei kohusta omavalitsusi millekski ja nii jäävadki abivajajad vajaliku toeta.
Sotsiaalministeeriumi sotsiaalala asekantsler Riho Rahuoja ütles, et kõigil omavalitsustel pole eelarvesse nende teenuste finantseerimiseks piisavalt raha planeeritud. «Täna on vabariigi valitsuse tööplaanis sees selline punkt, et kehtestame kohalike omavalitsuste teenustele miinimumnõuded ja selle täitmise tähtaeg on aasta 2014,» ütles Rahuoja.
Seni, kuni vaidlused käivad, üritab riik olukorda pehmendada, korraldades Euroopa struktuurifondide vahenditele avatud taotlusvoore. Ka omavalitsused ja MTÜd saavad täiendavaid vahendeid küsida, kuniks seadus jõustub.
Monika Haukanõmme sõnul oleks aga abi vaja kohe. «Eriti hakatakse selle teema üle kurtma sügisel, kui taas algavad kooliperioodid ja vajatakse rohkem tuge,» märkis ta.