Üle eramaa Peipsi randa viiv jalgrada tekitas Alajõe vallas tüli

Kahe suvila vahelt läbi läinud varem randa viinud teerada. Foto: Lugejafoto

Peipsiäärse Uusküla elanikud pole rahul sellega, et omanikuvahetus järveäärsel krundil muutis võimatuks nende pääsu varem kasutatud jalgrada mööda Peipsi rannaalale.

DzD.ee toimetusse jaanipäeva eel saadetud kollektiivses kirjas kurtsid külaelanikud, et omal ajal müüs Alajõe vald eravaldusse kõik järve rannaalale viivad teed ja rajad.

«Nüüd on rand muutunud surnud tsooniks, kuna maa, mille kaudu sinna pääseb, kaasa arvatud teerajad, on erastatud,» öeldi kirjas.

Elanikud kurdavad, et kuigi nende majad asuvad järverannast vaid 50 meetri kaugusel, peavad nad randa pääsemiseks käima maha pika ringiga tee, kuna otse randa viiva Nelgi tee pani uus maaomanik kinni. Varem said nad seda teerada mööda, mis läks kahe suvila vahelt läbi, randa minna.

Dzd.ee leidis üles krundi eelmise omaniku, kes rääkis, et ostis valduse 1998. aastal. Kuna ta sai külaelanikega hästi läbi, võimaldas ta neil oma eramaale rajatud rada kasutades randa minna. Aga see rada asus siiski tema eramaal, mille eest ta oli maad ostes maksnud ning mille eest tasus regulaarselt maamaksu.

Eelmine omanik rõhutas, et pakkus omal ajal Alajõe vallale välja võimaluse maad ümber mõõta ning vähendada tee võrra kinnistu suurust, et ta ei peaks selle teeraja eest, mida kasutasid kõik kohalikud elanikud, enam maamaksu maksma, aga vald ei võtnud selle pakkumise peale mingit konkreetset seisukohta ning asjad jäid vanamoodi.
Eelmise aasta novembris müüs ta oma kinnistu uuele omanikule, kes otsustas aga selle teeraja sulgeda, kuna see ongi tegelikult tema eramaa.

Endine omanik lükkas ümber ka külaelanike väite, nagu oleks nende tee järve äärde nüüd palju pikemaks läinud. See on tugev liialdus, sest järve äärde viivaid radasid ja teid on iga paari-kolme maja järel, mis tähendab, et tee randa pikenes vast paarisaja meetri võrra. Selles veendus ka DzD.ee korrespondent.

Alajõe vallajuhi Vladislav Ivanovi sõnul otsitakse probleemile kompromisslahendust, kuid ta tunnistas, et uuel omanikul on olemas täielik õigus oma eravaldusel asuv rada sulgeda. Ta rõhutas ka, et seaduse järgi peab rannaala olema kõigile vabaks kasutamiseks, kuid paraku ei ütle seadus, milliste vahemaade tagant peab võimaldama pääsu randa.

Maa-ameti direktori asetäitja peadirektori ülesannetes Anne Toom ütles teisipäeval aga DzD.ee’le konkreetselt, et antud juhtumil on maaomanikul täielik õigus oma eravaldust läbiv teerada sulgeda.