/nginx/o/2009/03/03/142829t1hc4cb.jpg)
TTÜ sotsiaalteaduskonna dekaani, professor Sulev Mäeltsemehe väitel haldusreformist ei pääse, kuid see ei pea juhtuma kujul, nagu pakub minister Siim-Valmar Kiisler; ühtlasi nõuaks see põhiseaduse muutmist.
Ekspert: Kiisleri haldusreform nõuab põhiseaduse muutmist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mäeltsemees ütles ETV hommikuprogrammis «Terevisioon», et esimene küsimus, mis tal seoses ministri plaaniga tekib, on kavandatav maakondade tasemel omavalitsus, vahendab ERR Uudised.
«Oleme laste arvu selgelt määratlenud - 15+5 hakkab võib-olla juba sügisel sündima, aga mis selle lapse nimi on,» küsis Mäeltsemees, lisades, et viie linna puhul pole probleemi, sest linnad on meil põhiseaduses ette nähtud ja need võiksid linna nime edasi kanda, kuid põhiseadus ütleb, et kohalikud omavalitsusüksused on vallad ja linnad.
«Mis siis maakonna baasil moodustatavast omavalitsusest hakkab nimetuse poolest saama,» oli professor hämmingus.
«Kas see hakkab olema vald - Harju vald, Pärnumaa vald, Tartumaa vald - või teine võimalus - põhiseadus annab ka võimaluse, et muid omavalitsusüksusi saab moodustada seaduse alusel. Võtame vastu seaduse, et maakond on kohaliku omavalitsuse üksus, aga sellisel juhul tuleb igal juhul hakata põhiseadust muutma, sest vald ja linn ei jää enam ühte kategooriasse.»
Põhiseaduse muutmise kallale asumise vajalikkust pooldav Mäeltsemees lisas, et avalikkuses on vähe arutletud, et kui haldusreformikava muudaks senised vallad osavaldadeks, ei oleks nad enam põhiseaduse järgi senises staatuses.