/nginx/o/2012/07/04/1197992t1h83f7.jpg)
Eesti Autorihüvitusfondi 2011. aasta raamatukogulaenutuste eest välja makstud hüvitiste nimekirjas on ka sel aastal eesotsas Erik Tohvri, kellel on kannul Ira Lember ja Barbara Cartland. Esikümnesse mahuvad veel ka näiteks Aino Pervik ja Andrus Kivirähk.
Tohvri teoseid laenutati raamatukogudest eelmisel aastal 31 441 korda, mis tõi hüvitist 2556,66 eurot. 2010. aastal sai sama mees 35 547 laenutuskorra eest hüvitist 3049,84 eurot.
Raamatute laenutuste eest jaotati tänavu 1343 autorile ja autoriõiguste omajale kokku 118 359,61 eurot. Iga konkreetse autori hüvitis arvutati välja tema teoste laenutuste arvu, autorluse kategooria koefitsientide, kaasautorite arvu ja illustratsioonide mahu koefitsientide põhjal.
Erilisi üllatusi tänavusest tabelist ei leia, samad nimed olid eesotsas ka eelmisel aastal. Autorihüvitusfondi tegevjuhi Ainiki Väljataga hinnangul võib ilmselt eeldada, et laenutajate raamatumaitse eelmiste aastatega võrreldes oluliselt muutunud ei ole. Enim laenutatud autorite edetabelit, kuhu kuuluvad ka kirjanikud, kes hüvitist ei saa, eelmise aasta kohta veel koostatud ei ole.
«Müügi- ja laenutuse edetabelid on alati erinenud,» kommenteeris ta. «Rahvaraamatukogudest laenutatakse raamatuid, mida koju ja kingiks ilmselt nii palju ei osteta.»
Hüvitiste saajate nimekirjast leiab kodumaistele autoritele lisaks veel vaid briti kirjanike nimed, esikahekümnest lisaks Cartlandile veel Agatha Christie, paar kümmet kaugemal järgnevad Ann Granger ja Terry Pratchett.
Väljataga sõnul on välisautorite esindajatest seni avaldusi esitanudki ainult briti autorite esindusorganisatsioon, kes teeb seda täpselt samade reeglite järgi kui eesti autorid, tõlkides oma avaldused kõik kenasti ka eesti keelde.
Briti autorite ühing esitas oma avaldused esmakordselt eelmisel aastal, tänavu lisati avaldused veel 35 autori eest, kokku jäi kõigile saareriigi autoritele makstud summa Väljataga sõnul siiski eelmise aastaga samasse suurusjärku.
Kuna esitatud taotluste põhjal makstakse tasusid kolm aastat, siis britid eelmise aasta nimekirju ei täiendanud, mis tähendab, et nii Cartlandi kui ka Christie pärijad ei saa tasu kõigi teoste eest, mis nendelt autoritelt laenutati.
Raamatukogulaenutuste tabeli tipus on eelmistel aastatel trooninud Nora Roberts ja Darja Dontsova, esikümnes on läbi aastate olnud ka Astrid Lindgren, neid nimesid hüvitiste nimekirjast aga leia.
Teiste riikide autorite esindusorganisatsioonid ei ole Väljataga sõnul seni lihtsalt huvi tundnud: «Arvatavasti ei tasu see ka näiteks saksa või prantsuse autorite puhul ära, meie hüvitised on väga väikesed.»
Laenuhüvitised arvutati välja 337 rahvaraamatukogu 4 541 044 elektrooniliselt registreeritud laenutuse põhjal. Väljataga hinnangul on see valim enam kui piisav.
«Meie valimis on ligi 50 protsenti üleriigilisest laenutusest, see on väga esinduslik valim. Järgmine etapp oleks juba arvutamine üldkogumi põhjal, selleks peavad rahvaraamatukogude elektroonilised laenutussüsteemid veel edenema ja ühtlustuma,» rääkis ta.
Hüvitisesaajate tabeli esikümnesse mahub autoritele lisaks ka peamiselt kriminaalromaane, lemberaamatuid ja eneseabiõpikuid tõlkiv Raili Puskar. Laenutuskordade tabeli tipus on kirjastuse Varrak kunstnik Mari Kaljuste, kelle osalusega raamatuid on laenutatud 164 630 korral.
/nginx/o/2013/07/05/1875540t1h29c2.jpg)