:format(webp)/nginx/o/2017/11/30/7363613t1h0a4c.jpg)
/nginx/o/2012/07/04/1197986t1h66b7.jpg)
ärjekordne juhtum politseikorruptsioonist – jälitustöö juht mõisteti süüdi kurjategija hoiatamises.
Tellijale
Politseinik rikkus kolleegide töö
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Värske kohtuotsuse kohaselt hoiatas Pärnu kriminaalpolitsei jälitusgrupi juht Henn Koolmeister suvepealinna tuntud kriminaali tema suhtes toimunud aktiivsest jälitustööst.
Oli 2010. aasta lõpp. Euro tulekuks valmistunud politsei töötas läbi riskistsenaariume, et vältida ohte, mis võivad kaasneda suurte sularahavedudega. Ühe huvitava jälitusinfo põhjal algatas Lääne prefektuuri organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse osakond (OKO) kriminaalmenetluse.
Uurijaid huvitavaid isikuid kuulati pealt ja tehti muid jälitustoiminguid. Euro saabus Eestisse siiski rahulikult, kartused osutusid asjatuks. Uurijaid huvitas, miks neile laekunud info tõenäolisest kuriteost siiski tõeks ei osutunud.
Et uurimise fookuses oli tuntud Pärnu kriminaal – nimetame teda X-iks –, töötati läbi kogu temaga seonduv info. Vastust vajas küsimus, kas keegi võis X-ile operatiivinfot lekitada. Uurimise järel jäi sõelale vanemuurija ja Pärnu politsei jälitusgrupi juht Henn Koolmeister (45).
Hea ja kogenud politseinik, kohaliku rahvakohtuniku poeg ja Pärnu meeste korvpalliliiga eestvedaja. Andmetöötlus näitas, et Koolmeister oli politsei salajases andmebaasis KAIRI uurinud näiliselt igasuguse põhjuseta OKOt huvitanud X-i suhtes toimunud uurimist.
See kriminaalasi oli Koolmeistri menetlusest väljas, niisiis poleks tal nende andmetega asja pidanud olema. Ometi oli Koolmeister asjade kulgu mitmekuiste vahedega – korra 2010. aastal ja kaks korda 2011. aastal – KAIRIs vaatamas käinud. Et kohalikul politseil oli X-i vastu püsiv huvi, polnud selles pealtnäha midagi erilist.
Ent oli üks nüanss – politsei- ja piirivalveameti sisekontroll selgitas välja, et eelviimase ja viimase vaatamise vahepeal sõitis Koolmeister juba koolipõlvest tuttava X-iga tolle töö juurde kohtuma.
Poolteist tundi kestnud kohtumisel teatas jälitusametnik muu hulgas, et on lugenud X-i telefonikõnede pealtkuulamistest tehtud stenogramme. «Samuti andis ta mõista, et X-i osas on teostatud varjatud jälgimist,» seisab riigiprokuratuuri hiljem esitatud süüdistuses. «Ka hoiatas Koolmeister X-i ja selgitas, mis meetoditega menetlust läbi viiakse.»
Kriminaalasi oli samal ajal endiselt menetluses. Süüdistuse kohaselt oli plaanis isikute hilisem kinnipidamine. Koolmeistri hoiatuse tõttu jooksis uurimine ummikusse. Kriminaalasi lõpetati veel samal aastal ehk üksteist ja pool kuud pärast selle algatamist.
«Koolmeistri tegevus raskendas oluliselt tõendite kogumist, kuna oli alust arvata, et X, saanud teada jälitusmenetlusest, oskas hoiduda ja teadlikult oma tegevust suunata, et vältida kuriteona karistatava teo tuvastamist,» seisab hiljem esitatud süüdistuses.
Peale Koolmeistri sai algselt kuriteokahtlustuse teinegi ametnik, kes oli koos vanemuurijaga X-iga operatiivkohtumisel käinud. Tema ütluste järel sai politseinikust hiljem siiski kriminaalasja tunnistaja.
Riigisaladusega kaitstud jälitusandmete ebaseadusliku avaldamise süüdistuse sai vaid Koolmeister. Ülekuulamisel ja hiljem kohtus väitis mees, et avaldas andmeid vaid selleks, et saada X-ilt politseid huvitanud informatsiooni. Ehk siis käis koputajat politseislängis öelduna «lõhkumas».
Kohtuistung Pärnu maakohtus kuulutati riigisaladuse kaitse tõttu kinniseks. 18. juunil tunnistas kohus Koolmeistri süüdi ja mõistis talle karistuseks riigiprokurör Helga Adamsoo nõutud kahe aasta pikkuse tingimisi vangistuse.
Aastatega väljateenitud politseipensionist jäi Koolmeistril staažist puudu mõned aastad. Tema kaitsja vandeadvokaat Paul Järve kaebas otsuse ringkonnakohtusse edasi.