Tänasel kaitsepolitsei pressikonverentsil tõsteti katteloori Aleksei ja Viktoria Dresseniga seotud riigireetmisjuhtumilt ning selgus, et viimastel aastatel sai Aleksei Dressen 2/3 oma sissetulekutest Venemaalt.
Uurimine: 2/3 Dresseni sissetulekust pärines Venemaalt
«Dressenid mõisteti süüdi kokkuleppemenetluse alusel. See on seni teadaolevalt kõige rangem kokkuleppemenetluse raames mõistetud karistus Eestis,» selgitas juhtiv riigiprokurör Heili Sepp
«Väga detailidesse ei saa minna kuriteo olemuse tõttu, kohtuistung oli kinnine ja teiseks ei ole kohus teinud praegu täiemahulist kohtuotsust avalikuks. Kriminaalmenetluslikust aspektist saan ma rohkem rääkida, kui kohus on avalikustanud kohtuotsuse. Kui edasi ei kaevata, siis 15 päeva jooksul,» rääkis Sepp.
Kaitsepolitseiameti peadirektor Raivo Aeg avas juhtumi tausta vastuluure aspektist.
«On olnud mitmeid spekulatsioone, kuidas see riigireetmine avastati, kas see laekus meile partnerriikidelt või oli see kapo enda poolt teabehanke käigus kogutud informatsioon. Dressen mõisteti süüdi kaitsepolitsei poolt teabehankelise tegevuse käigus kogutud informatsiooni alusel, mis päädis kriminaalmenetluse ja süüdimõistva kohtuotsusega. See ei tähenda, et poleks tehtud koostööd partnerteenistustega,» ütles Aeg.
«Aleksei Dressen külastas 1990. aastatel regulaarselt suvepuhkustel koos oma abikaasaga viimase vanemaid Venemaal Moskva lähedal Kašira linnas. 1998. aastal lõid Kašira linna FSB ametnikud Dresseniga esmase kontakti. Seejärel võtsid kontakti üles juba Moskvast saabunud FSB ohvitserid,» lisas Aeg.
FSB poolt olid Dresseni peamisteks agendijuhtideks FSB Moskva ja Moskva oblasti valitsuse ülema asetäitjaks tõusnud kindral Jevgeni Tjažkun (sündinud 17. juulil 1956) ning FSB vastuluures polvkovnikuna töötanud Mihhail Loginov (sündinud 5. juulil 1951).
«Kui 1998. aastal algas nii öelda Dresseni kultiveerimine, siis lõplik teadlikult koostööle minek FSBga toimus 2001. aastal, see oli lõplik värbamine,» Aeg.
Kuni 2001. aastani toimusid kohtumised Venemaal ning pärast seda puhkusereiside legendi all Küprosel (2002), Türgis (2002), Tuneesias (2003), Malaisias (2004), Vietnamis (2006), Dominkaani Vabariigis (2007) ja Marokos (2009).
«Modus operandi – Aleksei Dressen edastas info kohtumiste käigus, toimusid sellised sõbralikud briifingud. Hilisemalt asus kullerina tegevusse Aleksei Dresseni naine Viktoria.
Esialgu maksti töötasu nendesamade kohtumiste käigus sularahas. Viimastel aastatel kasutati ka lihtsamat meetodit, loodi Vene Föderatsiooni pangas pangakonto, mille kaart oli Aleksei Dressenil, kes sai Eestis olles erinevatest sularahaautomaatidest raha välja võtta. Kaart ei olnud vormistatud Dressenite nimele,» selgitas Aeg.
«Motivatsioonist oli olulisel kohal rahaline kasu, mingil määral ka isiklikud ambitsioonid, pettumused karjääri edenemisel. Väga oluline aspekt on ka see, et esimestest kontaktidest 1998. ja 2001. aasta vahel jättis Dressen oma tööandjat kaitsepolitseid teavitamata ja see on väga oluline aspekt, mis võimaldas teda koostööle santažeerida,» tõdes Aeg.
«Info, mida Dressenid Venemaa vastuluureteenistusele edastasid, oli info, mis Aleksei Dressenil oli teenistuslikult kättesaadav, alates ametialasest teabest kuni täiesti salajase infoni. Rangelt järgime teadmisvajaduse printsiipi, seega ei olnud tal üldine info kättesaadav, vaid puudutas pigem tema töövaldkonda – äärmuslust ja äärmuslasi. Mingis osas oli tal ka teadmine rahvusvahelisest koostööst, aga väga piiratult. Õnneks piirdus tema võõrkeelte oskus ainult vene keelega. Mingil määral sai seetõttu kompromiteeritud ainult koostöö kaitsepolitsei ja Läti eriteenistuste vahel. Seal oli ta ka kontaktisik, sideohvitser. Ka teave, mis puudutab kaitsepolitsei personaliküsimusi, -poliitikat, inimesi, struktuuri, organisatsioonilist ülesehitust. See (et teave on teada Vene eriteenistustele) omakorda tähendab seda, et neis valdkondades on kapos sisse viidud muudatusi ja korrigeerimine jätkub. Jätkub sisemine kahju hindamine, milline info on kompromiteeritud, sellega seoses jätkub koostöö välispartneritega. Julgeolekuruum on üks,» nentis Raivo Aeg.
«NATO saladustega Aleksei Dressen kokku ei puutunud, need on kaitstud. Me oleme osa Euroopa Liidust, seega on meie saladused ka ELi omad. Mingis osas on koostöö Läti julgeolekuteenistustega kahjustada saanud, väike pihtasaamine on,» möönis Raivo Aeg.
«Meie hinnangul on kahju väga oluline, julgeolekuasutuste töötajad, nende iseloomustused, julgeolekuasutuste struktuur, mis on kõik riigisaladused, on saanud vastaspoolele teatavaks,» sõnas Raivo Aeg.
«See, et kontakti mindi, ei olnud iseenestest midagi eriskummalist, Dressen oleks pidanud neist oma tööandjat teavitama, see oleks talle ka edaspidiseks teatava indulgentsi andnud. Kuna Aleksei Dresseni naise vanemad Venemaal elasid, siis oli tol ajal võimalik, et erandkorras lubati tal Vene Föderatsiooni külastada. Kuigi üldreegel oli ka tollal see, et kaitsepolitsei ametnikud lihtsalt niisama Venemaad külastada ei tohtinud,» kinnitas Aeg.
Põhjenduseks, miks määrati Dressenile karmim karistus, kui Herman Simmile, ütles riigiprokurör Heili Sepp, et pärast Simmi kaasust karmistati karistusi riigireetmise eest ning teiseks annab karistus natuke aimu sellest, et Dresseni edasi antud info võis olla olulisem või tekitada rohkem kahju.
Aleksei Dresseni abikaasat Viktoria Dressenit kasutati 2000. aastate keskpaigast kullerina. Naine oli aga riigireetmisefaktist teadlik ning seetõttu on ta kaasosaline.
Viimastel aastatel jagunes Dressenite sissetulek niimoodi, et 1/3 oli ametlik kapo palk ning 2/3 tuli Venemaalt.
Harju maakohus tunnistas täna 43-aastase Aleksei Dresseni süüdi riigireetmises ja asutusesisese teabe edastamises ning karistas teda 16-aastase vangistusega. Viktoria Dressenit karistati 6-aastase tingimisi vangistusega 5-aastase katseajaga.
Ühtlasi mõistis kohus Dressenitelt välja kriminaaltuluna saadud 142 900 eurot ning konfiskeeris Dressenitelt läbiotsimise käigus leitud sularaha üle 23 000 euro (23 556 eurot ja 85 senti) ning nende omanduses oleva korteri.