/nginx/o/2012/11/16/1436876t1h41bf.jpg)
/nginx/o/2011/12/09/869668t1hf391.jpg)
Kuigi sõidu- ja puhkeaja rikkumisi esineb autovedudel rohkelt, pole majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi hinnangul selliste raskemate rikkumiste suhtarv võrreldes ülejäänud raskete rikkumistega hetkel märkimisväärne.
Ministeerium: sõidu- ja puhkeaja raskeid rikkumisi pole palju
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tänases Postimehes kinnitab Sebe bussijuht, et sõidumeerikute võltsimine on väga levinud asi.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi avalike suhete nõunik Rasmus Ruuda seletas, et autojuhtide sõidu- ja puhkeaga ning selle kontrolli puudutav regulatsioon on suures osas reguleeritud Euroopa Liidu õigusaktidega ning kontrollid toimuvad ühtsetel alustel üle Euroopa.
«Autojuhtide sõidu- ja puhkeaja regulatsiooni ulatuslikust rakendusalast tulenevalt esineb autovedudel selles osas võrreldes ülejäänud valdkondadega rohkem rikkumisi,» tõdes ta. Ülejäänud rikkumised on näiteks sõidukite tehnonõuetele mittevastavus, sõidukite mõõtmete ja masside ületus ja dokumentatsiooni puudulikkus.
Samas tuleb autovedude rikkumiste puhul eristada rasked rikkumised ülejäänud rikkumistest.
«Sõidu- ja puhkeaja raskemate rikkumiste suhtarv võrreldes ülejäänud raskete rikkumistega ei ole hetkel märkimisväärne,» kinnitas Ruuda.
Eestis kontrollivad sõidu- ja puhkeaja nõuete täitmist, sh sõidumeerikute kasutamist politseiametnikud ning tööinspektorid. Kontrollide läbiviimiseks on ette nähtud minimaalsed mahud.
Sõidu- ja puhkeaja nõuete täitmise kontrollimine peab hõlmama vähemalt 3 protsenti sõidu- ja puhkeaja kohaldamisalasse kuuluvate sõidukite juhtide töötatud päevadest aastas.
Kolmandik kontrolli mahust on ettenähtud teostada politseiametnike poolt teedel. Ülejäänud tuleb läbi viia tööinspektorite poolt ettevõtetes.
«Viimasel kolmel aastal on Eestis ettenähtud miinimummahud sõidu- ja puhkeaja kontrollimiste läbiviimiseks täidetud,» kinnitas Ruuda. «Kontrollide tõhustamine sõltub eelkõige riskianalüüsist ja järelevalveasutuste ressurssidest.»
Ta lisas, et vastavalt liikluskomisjoni otsusele kiideti heaks politsei- ja piirivalveameti kava tuua tänavale rohkem liikluspolitseinikke, mis peaks suurendama ka läbiviidavate kontrollide arvu.
Postimehe artiklis toodi välja, et on olemas digitaalsed sõidumeerikud, mida juhtide sõnul võltsida ei saa, kuid enamasti kasutatakse Eestis mehaanilisi sõidumeerikuid.
Ruuda sõnul toimus digitaalsetele sõidumeerikutele üleminek juba 2006. aasta 1. mail, alates millest peab see kõikidele esmakordselt kasutusele võetavatele sõidukitele olema paigaldatud. Enne seda kuupäeva kasutusele võetud sõidukitel võib endiselt kasutada mehaanilisi sõidumeerikuid.
«Arutelusid, kas kohustada enne 1. maid 2006 esmakordselt kasutusele võetud sõidukitele digitaalse sõidumeeriku paigaldamist, on peetud muuhulgas ka Euroopa Komisjonis. Tulenevalt erinevatest asjaoludest ei ole seda aga peetud otstarbekaks,» märkis Ruuda.
«Oluline on, et lisaks autojuhi vastutusele sõidu- ja puhkeaja nõuete rikkumiste toimepanemisel, lasub autojuhtide sõidu- ja puhkeaja korralduse eest vastutus ka vedaja poolt määratud veokorraldajal,» lisas ta.
2011. aasta lõpus jõustunud Euroopa Liidus määrus võimaldab muuhulgas tunnistada veokorraldaja hea maine nõudele mittevastavaks.
Seda juhul, kui autojuhtide sõidu- ja puhkeaja nõuete rikkumistest ilmneb, et tegemist on veokorraldaja ebakohaste töökäskude või ebaõigete planeeringutega juhtide sõidu- ja puhkeaegades. Teisisõnu peab ettevõte leidma uue isiku, kes hakkaks korraldama ettevõtte veotegevust.