/nginx/o/2012/11/16/1436876t1h41bf.jpg)
/nginx/o/2009/09/13/234506t1h4a89.jpg)
Selle aasta kuue kuuga on politseis registreeritud 1947 liiklusõnnetust, milles sai viga 752 ning hukkus 48 inimest.
Poolaastaga on liikluses elu jätnud kümme inimest rohkem kui mullu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Eelmise aasta esimese poolega võrreldes on sel aastal inimvigastustega õnnetusi juhtunud vähem ning ka vigastatuid on vähem, kuid hukkunud on inimesi siiski kümne võrra rohkem kui mullu,» kommenteeris politsei- ja piirivalveameti korrakaitsepolitseiosakonna liiklusbüroo juht Alo Kirsimäe.
Mullu oli samal ajal toimunud 2035 liiklusõnnetust, milles sai viga 804 ja hukkus 38 inimest.
«Poolaastat kuude kaupa vaadetes võib öelda, et aasta alguses, kui ilmaolud olid heitlikumad ning pimedat aega rohkem, oli ka liikluses hukkunuid rohkem,» lausus Kirsimäe. Aprillis, mais ja juunis hukkus vastavalt 7, 6 ja 5 inimest ning seda on ühe-kahe võrra vähem, kui möödunud aasta samadel kuudel.
«Liikluskultuuri mõjutavaid tegureid on alati hästi mitmeid ning ohutus sünnib mitme muutuja koosmõjus,» lausus Kirsimäe. «Viimasel paaril kuul on politsei väga selgelt välja öelnud, et ohtlike liiklusrikkumiste puhul on karistused karmid ning raskete või korduvate rikkumiste puhul taotleme karistuseks ka aresti.»
Ta lisas, et politsei on aktiivselt rääkinud liiklusolukorrast üldiselt, toonud näiteid nii traagilistest õnnetustest kui ka liiklusreeglite rikkumistest.
«Samas on selge, et jutust on kasu ainult siis, kui liiklejad reaalselt oma käitumises midagi muudavad ning loodame, et üha rohkem on neid, kellele oma käitumise kohandamiseks piisab soovitusest ja selgitusest,» avaldas Kirsimäe lootust. «Siiski määrab liiklusjärelvalve vaid murdosa kogu liiklusohutusest ning kuigi politsei jätkab valitud taktikaga, võib aasta teises pooles hukkunute arv taas tõusule pöörata.»
Kirsimäe sõnul on poolaasta vaates sagenenud jalakäijate ja jalgratturitega juhtunud liiklusõnnetused ning ühesõidukiõnnetused, seda nii üldarvuliselt kui ka hukkunute võrdluses.
Hooajale omaselt on juunikuu õnnetuste seas suur osakaal kaherattaliste õnnetustel, olgu need siis jalgrattad, mopeedid või mootorrattad. Mootorratturite puhul jäävad silma mitmed juhtumid, kus mootorrattur on ees peatunud sõidukile tagant otsa sõitnud või ratta üle kontrolli kaotanud ning kukkunud.
«Jalgratturitega juhtuvad õnnetused enamasti ristmikel ning kahjuks on ka selliseid näiteid, kus jalgratturid on kas omavahel kokku põrganud või kõnniteel jalakäijale otsa sõitnud,» märkis Kirsimäe. «Autojuhtide peamiste eksimustena tuleb väga selgelt välja ebaõige sõidukiiruse valik või valed juhtimisvõtted, mis viivad teelt väljasõiduni.»
Selliste õnnetuste juhtumise n-ö tüüpaeg on hilisõhtu või varased hommikutunnid.
Liiklusõnnetustes kannatanute ja osalejate vanuseid vaadates joonistub Kirsimäe sõnul selgelt välja kaks ühma – 20ndates aastates liiklejad ja nooremad ning üle 60-aastased autojuhid, jalakäijad ja ratturid.
Päris noored sattuvad liiklusõnnetustesse enamasti jalakäijatena või jalgratturitena. 20ndates meesterahvaste puhul on tüüpõnnetuseks teelt väljasõit. Üle 60-aastased aga saavad jällegi rohkem vigastada jalakäijana või siis näiteks ühistranspordivahendi ootamatu pidurdamise korral.
«Seega on liiklusohutuse põhimõtete selgitamisel kindlasti vajalik ka vanemate inimeste kaasamine, olgu siis tegemist projekti, kampaania või üritusega,» kinnitas Kirsimäe.