Tule- ja uppumissurmasid on jäänud vähemaks

Tulekahju Puurmani vallas Saduküla külas. Foto: Lõuna päästekeskus

Selle aasta esimesel poolel hukkus tulekahjudes 35 inimest, mis on kaheksa võrra vähem kui aasta varem samal ajal. Vähenenud on ka uppumissurmade arv.

«Tulekahjus hukkunu profiil on sel aastal sarnane varasemate aastatega – keskealine või vanem meesterahvas, kes suitsetab ning tarvitab ka alkoholi,» rääkis päästeameti pressiesindaja Annika Koppel. «Silma on jäänud ka hukkunute hulgas vene keelt kõnelevate isikute osakaalu suurenemine.»

Tänavu esimese kuue kuu jooksul hukkus tules 35 inimest (mullu samal ajal 43) ja uppus 20 inimest (mullu samal ajal 25). Enim on sel aastal tules hukkunud Ida-Virumaal elavaid inimesi.

«Hukkunuga tulekahju on reeglina tingitud hooletusest, üldjuhul hooletust suitsetamisest või lahtise tule kasutamisest,» seletas Koppel. «Ka suitsuandurid on reeglina hukkunute eluruumides puudunud.»

Samas märkis ta, et iga aastaga väheneb tules hukkunud naiste osakaal. Väga sageli on tuleõnnetustes või ka uppumisjuhtumite puhul oma osa alkoholil.

«Päästeamet on aastaid läbi paljude erinevate koolituste, teavituskampaaniate ja tegevuste tõstnud inimeste teadlikkust ning oskusi, hoidmaks ära nii tuleõnnetusi kui uppumisi,» sõnas Koppel. «Aasta-aastalt hakkab see järjepidev ennetustöö ka vilja kandma.»

Ta lisas, et on vara öelda, kas oma osa on tuleõnnetustes hukkunute arvu vähendamisele juba andnud ka kehtiv nõue müüa üksnes kiiresti kustuvaid sigarette.

«Uppumiste puhul on oma osa ka suvisel ilmal ja veetemperatuuril – suvisel ajal on tavapärane see, et noored kogunevad veekogu äärde, tarbivad seal alkoholi ning kipuvad joobes olekus vette,» sõnas Koppel. «Oma veeohutuskampaanias olemegi sellele sihtgrupile keskendunud.»

Selle aasta uppunu on olnud reeglina vanem meesterahvas, kes on uppunud kodutiiki. Enim uppunuid on sel aastal olnud Lääne-Eestis. Kahjuks tuli ööl vastu tänast üks uppunu juurde, mis tähendab, et tänavu on uppunud juba 21 inimest.