/nginx/o/2012/07/02/1194908t1he3ff.jpg)
Õiguskantsler Indrek Teder tegi riigikogule ettepaneku muuta erakooliseadust, mis lubab avalikule võimule kuuluvates eragümnaasiumides nagu Tallinna vene lütseum anda võõrkeelset haridust ega taga seega eestikeelse õpetuse piisavat kättesaadavust.
Õiguskantsler: seadus ei taga eestikeelse hariduse piisavat kättesaadavust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinna vene lütseumi loomise järel analüüsis Teder õppekeele valikuvabaduse regulatsiooni erakooliseaduses ning jõudis seisukohale, et seadus pole põhiseadusega kooskõlas. Tema sõnul lubab seadus riigile ja omavalitsustele kuuluvates eragümnaasiumides õpetada ükskõik mis keeles ning seda eelneva kontrollita, kas võõrkeelse hariduse andmisel on tagatud põhiseaduses sätestatud igaühe õigus eestikeelsele õpetusele.
Teder selgitas, et erakooliseaduse kohaselt võivad riik ja kohalikud omavalitsused asutada erakoole, kus kooli pidaja valib ise õppekeele. Seadusega jäetud vabaduse kasutamine läheb tema hinnangul aga põhiseadusega vastuollu.
Tema sõnul on riik tulenevalt põhiseadusest õigustatud ja kohustatud tagama igaühele eestikeelse õpetuse andmise ulatuses, mis annab inimesele keele näol tööriista enda elu ja ühiskonnaelu korraldamisel.
«Selle kohustuse peavad Eestis elavate inimeste ees võrdselt täitma nii seadusandlik ja täitevvõim kui ka kohalikud omavalitsused. Seepärast on seadusandja kohustatud looma õigusraamistiku, mis tagaks eesti keeles õppimise võimaluse igaühele, olenemata sellest, kas riik või kohalik omavalitsus annab haridust avalik-õiguslikus või eravormis,» ütles Teder ja lisas, et täitevvõim ja omavalitsused peavad omakorda seadusest juhinduma ja tagama põhiõiguse realiseeritavuse.
Eesti õppekeelele üleminek seadustati juba 1993. aastal, ehkki hiljem pikendati selleks ette nähtud üleminekuaega. 2010. aasta juunis võttis riigikogu vastu põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse, mille järgi on gümnaasiumi õppekeel üldjuhul eesti keel. Sellest reeglist saab teha põhjendatud erandeid valitsuse loal.
Tallinna ja Narva linnavolikogu taotlesid erandi tegemiseks lube, kuid enamik taotlustest jäeti rahuldamata. Seejärel otsustas Tallinna linnavolikogu kasutada erakooliseaduses ette nähtud võimalust ning asutas Sihtasutuse Tallinna Vene Lütseum, et minna eesti õppekeele nõudest mööda ning jätkata linna toel gümnaasiumihariduse andmist vene keeles. Sama võimalust on lubanud kasutada ka Narva.