Päevatoimetaja:
Liisa Ehamaa

Liikluskahjudeks sajad miljonid

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Artikli foto
Illustratsioon: graafika: Silver Alt

Liiklusõnnetustega tekkiv rahaline kahju võrdub aastate lõikes keskmiselt arvutatuna Eesti aastase kaitsekulutusega ehk umbes kahe protsendiga SKTst.
 

Üle 280 miljoni euro liikluskahjusid – sellise arvutuse tegi Eesti Liikluskindlustuse Fondi kahjuennetuse valdkonna juht Erik Ernits *. Esimene ja olulisemaid osasid selles on surmadega tekkiv materiaalne kahju.

«Jäme arvutus on, et inimese enneaegne surm tähendab riigile saamata jäävate maksude ja muude lisaväärtuste näol vanas rahas umbes 15 miljonit krooni kahju,» selgitab ta.

Teine, samavõrd oluline osa on invaliidistumisega kaasnevad kahjud. «Selle hindamine on kõige problemaatilisem, sest me ei näe invaliidsusgrupi saanud inimese vigastuse raskusastet,» ütleb Ernits.

Puudulik statistika

Seetõttu ei tea liikluskindlustuse fond täpselt, kas invaliidsusgrupi saanud inimesel võib olla osaline või täielik töövõimetus ning kui palju ta seetõttu riigilt toetust saab.

Ernits võttis siin arvutusel abiks teadmise, et kõik autoavariides invaliidistunud isikud ei saagi kindlustusest hüvitist, sest nad olid juhtunus ise süüdi. «Seetõttu liitsin meie andmebaasis olevale numbrile jämedalt umbes kolmandiku otsa,» selgitab ta.

Näiteks 2010. aastal hakati autoavariis saadud vigastuste tõttu maksma püsiva töövõimetuse hüvitist 34, 2009. aastal 49 inimesele.

Suur kuluartikkel on autode varakahju, mille kindlustusfirmadelt saadav maht tuli kahega korrutada.

«Kindlustus hüvitab kahjud ainult kannatanule, mitte süüdlasele,» selgitab Ernits. «Lisaks tuleb siin arvestada nüanssi, et teinekord ei piirdu kahju ainult õnnetuses osalenud autoga, vaid parandada tuleb ka mahasõidetud aed.»

Kõige väiksemad on kulud vigastuste puhul. See hõlmab arvutusi inimeste haiglaravi kuludest ja raviperioodil vigastatute poolt tegemata jäänud tööst.

Enam järelevalvet

Kõige selle põhjal võib nentida, et liiklusõnnetuste kogukulude poolest asetub Eesti ÜRO peaassamblee korraldatud uuringus võrdluses teiste riikidega kuhugi keskele.

«Üldiselt jääb see arv SKTst 1–3 protsendi vahele. USAs on see 4,6 protsenti, kuid pigem on selle taga Eestist erinev kallim ravikulude süsteem,» räägib kahjuennetuse valdkonna juht.

Ernitsa sõnul ei tasu tema koostatud arvutust võtta puhta kullana, kuid see peaks aitama mõista, milline materiaalne väärtus on tegelikult ohutuma liikluse taga. «See võiks panna otsustajaid mõtlema, kui palju liiklusohutusse panustada tasub,» nendib ta.

* Iga hukkunu, vigastatu ja varakahju kohta käiv kulu ühiskonnale tugineb Tallinna Tehnikaülikooli teedeinstituudi uuringule. Juuresolevas tabelis esitatud tulemus on saadud nii, et on kasutatud uuringus toodud kulusid ja tegelike hukkunute, vigastatute ja varakahjude arve.

Tagasi üles