/nginx/o/2008/04/17/33837t1h03f0.jpg)
Rae vallavanem Raivo Uukkivi leiab, et praegusele olukorrale, mida nüüd püütakse kiiresti haldusreformiga parandada, pani aluse 1990ndate alguses läbimõtlematult ja kiirustades tehtud omandireform ja soovitab seda viga praegu vältida ning reform põhjalikult läbi mõelda.
«Loomulikult ei arva ma, et omandireformi poleks pidanud tegema, kõik õigusjärgsed «janunesid» ju sellegi reformi järele ja populistid viisid asja kiiresti läbi. Samas olen selgel seisukohal, et sedagi reformi oleks pidanud tegema etapiti ja tehes ka rahasüste uute töökohtade loomiseks enne vanade likvideerimist,» leidis Uukkivi.
«Vaid nii oleksid inimesed jäänud oma kodudesse ja täna majandussurutise tingimustes ei peaks konstateerima, et meil on väikese elanikkonnaga vallad, kes ei suuda end ülal hoida ja tagada vähenevale elanikkonnale põhiseaduslikke avalikke teenuseid.»
Inimesi tagasi ei too
Uukkivi leidis, et täna annaks mõtlematu liitmine meile ehk mingi kokkuhoiu juhtimiskuludest, kuid kindlasti ei too see tõmbekeskustest tagasi sinna juba ära läinud inimesi. «Tooks ehk siis, kui loodaks probleemsetesse piirkondadesse töökohti. Aga kes täna neid suudab luua? Pelk piiride muutmine mitte.»
Rae vallavanem kordas riigikontrolöri toodud näidet Valgast, kus pakuti perearsti leidmiseks stardipaketti ja arsti ei saadud. «Kas siis saadakse, kui on üks suur Valga vald? Perearstid on teatavasti nimistu suurusega piiratud ja kui kuskil tulevase Valga valla ääremaal on ühel nimistu täitmata, kas siis suunatakse selle suure Valga valla teiselt äärelt üleajava nimistuga arsti patsiendid ümber?»
«Seega olen jätkuvalt seisukohal, et ühele päevale või ühe tulekahju kustutamisele orienteeritud otsuseid ei saa ega tohigi teha. Likvideerides ühe pudelikaela, tekitame teise,» märkis Uukkivi.
Erakondlik süümekas
Uukkivi on veendunud, et tänasel kujul haldusreformi läbisurumine pole mitte midagi muud, kui puhas erakondlik süümekas, et püüda parandada seda viga, mis tehti 90ndatel.
«Või on selle maakondlike mammutomavalitsuste idee puhul tegemist poliitilise ärategemisega Tallinnale, kes on avaldanud soovi lähivaldadega ühinemiseks? Kui Tallinna ettepanekule, kui ta selle kunagi teeb, saavad lähivallad demokraatlikke hoobasid kasutades öelda: tänan, ei, siis regionaalministri poolt pakutavate maakonnapõhiste valdade puhul saavad tänastest endaga hästi toimetulevatest valdadest hoobilt osakonnad. Kuidas on sellisel juhul demokraatiaga?» küsib vallavanem.
Ta rõhutas, et nõustub riigikontrolöriga, et reformi on vaja ja sellega ei saa oodata viimsepäeva laupäevani, kuid on seisukohal, et enne selle ellu viimist on vaja endale selgeks teha, mida me peame tegema nii, et pikemas perspektiivis ei peaks tõdema - tahtsime parimat, kuid välja kukkus nii nagu alati.
«Regionaalpoliitika väljatöötamine eelkõige ja siis tegutsemine selle alusel. Poliitika väljatöötamine peab olema laiapõhjaline ja mitte vaid ühe poliitilise klanni pärusmaa, seal peavad osalema teadlased ja praktikud, mitte koolipingist otse ministeeriumipinki poleerima saabunud ametnikud,» leidis Uukkivi.