Täna tähistas oma 100. juubelit Eesti üks juhtivamaid tööstusettevõtteid Balti Laevaremonditehas ning sel puhul korraldati tööstuskompleksi territooriumil avatud uste päev ja rahvapidu.
Balti Laevaremonditehas tähistas oma 100. juubelit suure rahvapeoga
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kopli poolsaarele laevremonditehase territooriumile kogunenud ettevõtte töötajaid, nende peresid ja linlasi tervitasid BLRT Grupi juhatuse liige Fjodor Berman, Tallinna linnapea Edgar Savisaar ja BLRT Grupi Leedu kontserni Western Shipyardi tegevdirektor Arnoldas Šileika.
«Tänavu 100. sünnipäeva pidavast Balti Laevaremonditehasest on praeguseks kujunenud Tallinna, Eesti ja tegelikult kogu Baltikumi suurim tööstuskontsern,» ütles Tallinna linnapea Edgar Savisaar suurettevõtte juubelipeol peetud tervituskõnes.
«Eestis ei ole palju neid ettevõtteid, kes saaksid olla uhked oma pika ajaloo üle ja tähistada nii väärikat aastapäeva. BLRTst on tänaseks saanud suurim ja edukaim kontsern, kes suudab oma toodangut edukalt ka eksportida,» tõdes Savisaar
Savisaare sõnul tuleb selle eest tänada eeskätt Fjodor Bermani, kelle visiooni, energia ja töökuseta ei oleks ettevõte kindlasti tänaseks nii võimas. Tallinna linnapea sõnul väärib samamoodi tunnustust iga BLRT töötaja isiklik panus.
BLRT Grupp on Savisaare sõnul olnud kogu oma ajaloo vältel Eesti majanduse jaoks oluline, Tallinna arengust rääkimata.
«Tugeva majanduse alus on arenemisvõimeline ja kõrget lisandväärtust andev tööstus ja innovatsioon,» rõhutas Savisaar.
100. aastapäeva puhul avas skulptor Tauno Kangro laevaremonditehase õuel oma värskeima taiese – kivil istuva merejumala pronkskuju, kelle käes on laev. Kangro avaldas lootust, et hea mereilma ja kalaõnne soovimiseks kujuneb traditsioon kuju vasaku jala suurt varvast hõõruda.
Seejärel esines mereteemalise tantsuga noorte segatantsurühm. Suurel laval autasustati pikima staažiga töötajaid ning kontsernisisese jalgpalliturniiri võitjaid. Laval esinesid järgemööda Eesti muusikud ja külalisesinejad, teiste seas ka Anne Veski.
Huvilistele olid avatud tootmistsehhid, kus mõneski samal ajal töö käis ning meistrid oma tegemisi tutvustasid. Rahvapeole kogunenud inimesed kasutasid võimalust tavaliselt suletud territooriumil ringi jalutada ja tootmishooneid vaadata.
Lapsed said päästeametnike juhendamisel tuletõrjumist õppida, piraadilaeva meeskonna käe all mänge, mõistatusi ja tantse õppida, batuutidel hüpata, kiikuda ning teistel atraktsioonidel möllata ning tsirkuseesinejaid vaadata.
Ettevõtte töötajatele oli korraldatud tasuta toitlustamine, teised pidid oma grillliha ja joogid raha eest välja lunastama.