Kohtusse pöördumine on homsest odavam

Foto: SCANPIX

Homme jõustuva seadusega väheneb kohtumenetluses suur osa riigilõive, mis muudab tsiviilasjades kohtusse pöördumise soodsamaks, kuid suurendab oletatavasti ka kohtusse pöördujate arvu.

Näiteks 1500-eurose võla kohtu kaudu väljanõudmisel alaneb riigilõiv seniselt 320 eurolt 200-le, kui hagiavaldus esitatakse paberil. Kui sama nõue saabub kohtusse elektrooniliselt, on riigilõiv 150, ning maksekäsu kiirmenetluse kaudu esitades 45 eurot.

Lõivu suurus takistas

Rohkem vähenevad riigilõivud suurema hagihinnaga kohtuasjades: näiteks 100 000-eurose korteriomandi üle käivas vaidluses langeb riigilõiv seniselt 6391 eurolt maksimaalselt 1200-le ning poolt miljonit eurot puudutavas vaidluses 16 617 eurolt 3400-le.

Muudatusega väheneb ka abielulahutuse riigilõiv: kui seni tuli maksta riigilõivu 320 eurot, siis nüüd tuleb tasuda 100 või avalduse elektroonilisel esitamisel 75 eurot. Senist riigilõivu ebamõistlikult kõrgeks pidanud justiitsministeerium leidis, et liiga suure lõivu tasumise kohustus ei tohi saada takistuseks abielu lahutamisel.

Vähemalt 38 korda ehk varasemalt 383 eurolt kümnele ja elektroonilisel esitamisel viiele eurole alaneb riigilõiv juhul, kui töötajast võlausaldaja esitab tööandja suhtes pankrotiavalduse.

Ministeeriumi selgituse kohaselt soovivad sellise avalduse esitajad üldjuhul saada töötukassast kätte saamata jäänud töötasu. Kuna 383-eurost lõivu polnud paljudel töötajatel võimalik maksta, taotleti kohtult riigilõivu tasumisest vabastamist, mis aga pikendas kohtumenetluse aega ja pärssis menetlust.

Mõnel juhul lähevad kohtuga seotud toimingud inimestele siiski ka kallimaks. Nii tõuseb riigilõiv juriidilise isiku erikontrolli läbiviimise avalduse esitamisel 64 eurolt 300-le, hagi tagamise avalduse esitamisel 29 eurolt 50-le ning kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel 26 eurolt 50-le, samuti kasvab pisut halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamise lõiv.

Elektroonselt on odavam

Parlamendis muudatuste menetlemist juhtinud õiguskomisjoni esimees Marko Pomerants ütles, et mõnel juhul tuli riigilõive tõsta, et viia need kooskõlla toimingu kuludega. «Siiski on see võrreldes ülejäänud paketiga köömes,» ütles ta.

Justiitsministeeriumi arvestuste kohaselt kaotab riik lõivude alanedes kuni kolm miljonit eurot aastas. Samas kasvab tõenäoliselt inimeste arv, kes tsiviilasjades kohtusse pöörduvad.

Kohtute kasvava töökoormusega toimetulekuks on tsiviilasjade puhul kehtestatud soodsamad lõivumäärad neile, kes esitavad kohtule dokumendid avaliku e-toimiku süsteemi kaudu.

Riigilõivude alandamise vajadusele juhtis pikka aega tähelepanu õiguskantsler Indrek Teder, kelle sõnul polnud juurdepääs õigusemõistmisele liiga kõrgete lõivude tõttu piisavalt hästi kättesaadav. Samale seisukohale on asunud riigikohus.

Mis veel muutub 1. juulist?

•    Eesti Gaas tõstab 11 protsendi võrra kodutarbijatele müüdava maagaasi hinda. Kuni 200-kuupmeetrise aastatarbimisega klient hakkab gaasi eest koos käibemaksuga maksma 0,744 eurot, 200–750-kuupmeetrise tarbimise puhul aga 0,5292 eurot kuupmeetri kohta. Väiketarbijatele müüdava maagaasi kaalutud keskmine hind kasvab neli eurosenti.

•    Euroopa Liidu riikides, Norras, Islandil ja Liechtensteinis hakkavad kehtima uued helistamise ja andmeside piirhinnad, mistõttu muutub mobiilside kasutamine välismaal odavamaks. Väljahelistamise kõrgeim lubatud hind on koos käibemaksuga 0,42 euro asemel 0,348, kõne vastuvõtmise hind 0,13 euro asemel 0,096 ning tekstisõnumi saatmise hind 0,132 asemel 0,108 eurot. Andmesidel on piirhind homsest 0,84 eurot megabaidi eest.

•    Kehtima hakkavad seadusemuudatused, mis täpsustavad sisserände piirarvu alla kuuluvate tähtajaliste elamislubade andmise tingimusi. Muudatused peaksid vähendama elamislubade väärkasutamise riski ning kindlustama, et elamisloa saavad üksnes need välismaalased, kelle Eestisse elama asumine aitab kaasa riigi arengule. Selleks sätestatakse seaduses elamislubade andmise eesmärgid ja tingimused, millele töötamiseks ning ettevõtluseks elamisluba taotlevad välismaalased peavad vastama. Seda, kas välismaalaste Eestisse tulek annab ühiskonnale lisaväärtust, võimaldab uus regulatsioon hinnata juba taotluse menetluse käigus.