/nginx/o/2012/06/30/1191922t1hd029.jpg)
Afganistanis Camp Bastioni sõjaväehaiglat külastanud Eesti haiglate juhtide hinnangul on sealsest haiglatööst ning militaarsest meditsiinisüsteemist palju õppida.
Haiglajuhid: Camp Bastioni haiglast on palju õppida
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Põhja-Eesti regionaalhaigla juhatuse esimees Tõnis Allik, Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatuse liige Mart Einasto ning Eesti haiglate liidu juht Urmas Sule said põhjaliku ülevaate Camp Bastioni sõjaväehaigla osakondade tööst, arutasid Eesti tervishoiu võimalusi sõjameditsiini panustamisel ning tutvusid seal teeniva Eesti sõjaväekirurgide meeskonna tööga, teatas kaitseväe peastaap.
«Eesti väiksuse tõttu pole meil võimalik samalaadset kaitseväe meditsiinisüsteemi luua, seetõttu on väga oluline, et tsiviil- ja militaarsektorid teeksid koostööd,» ütles Urmas Sule. Ta kinnitas, et huvi selles valdkonnas on vastastikune. «Haiglatel on Eesti riigi julgeoleku tagamisel oluline roll, sest peame suutma meditsiinilist toetust tagada häda- ja kriisiolukordades.»
Haiglajuhtide sõnul on Camp Bastioni haiglas teenimine arstidele ja õdedele unikaalne võimalus eelkõige sealse traumakäsitluse, kannatanute hulga ja vigastuste erisuse tõttu. «See annab suure praktilise kogemuse, mis tuleb kasuks igapäevatöös ja mida saab anda edasi kolleegidele kodus. Samuti on ääretult oluline rahvusvahelises meeskonnas töötamise kogemus,» ütles Sule.
Tõnis Allik tunnustas Afganistanis teenivate Eesti arstide ja õdede tööd: «Nii nagu Eesti sõdur on end rahvusvahelises plaanis lahinguväljal tõestanud, on Eesti tervishoiutöötajad tõestanud end sõjaväehaiglas töötades. Tänu nende tööle on järgmistel siia tulijatel ehk pisut parem ja lihtsam. Nad on väga tublilt hakkama saanud ja hea on näha kui hästi neisse suhtuvad meie liitlased.»
Praegu teenib Camp Bastioni sõjaväehaiglas teine kirurgide meeskond, samuti on haiglas töötanud Eesti reservohvitseridest kirurgid major Tiit Meren ja kaptenmajor Jaan Kirss. Kõige enam arste ja õdesid on Camp Bastioni haiglasse tulnud Tartu Ülikooli Kliinikumist. «Kliinikumi arengule on võimalus sõjaväehaiglas teenida väga positiivne, tahaksime selle jätkumist,» ütes Einasto. Tema sõnul on välisoperatsioonilt naasnud alati täis motivatsiooni ja innovaatilisi ideid.
Kaitseväe peaarst kolonelleitnant Kersti Lea lisas, et need arstid ja õed, kes on Camp Bastioni haiglas teeninud, on tõelised Eesti meditsiini patrioodid ja teinud väga silmapaistvat tööd.
Kaitseväe kirurgide meeskonnas Afganistanis teenivad kardiokirurg major Arno Ruusalepp, ortopeed major Alo Rull, anestesioloog major Lauri Kõrgvee ja anesteesiaõde veebel Karmen Maurus.
Camp Bastioni laiendatud välihaigla on võimeline ravima raskelt haavata saanuid, sealhulgas käsitulirelvade laskehaavu ning miinide- ja isevalmistatud lõhkeseadeldiste plahvatuse tagajärjel tekkinud vigastusi. Haiglas on teenistuses ligi nelisada meedikut. Camp Bastioni haiglasse tuuakse ravile Helmandi provintsi lahingutes haavata saanud rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude kaitseväelasi, Afganistani julgeolekujõudude sõdureid ja politseinikke ning kohalikke elanikke.