/nginx/o/2012/03/31/1034268t1hb621.jpg)
Endine siseminister, Viljandi linnavolikogu esimees Tarmo Loodus leidis, et riigivalitsemise inimlikumaks muutmine on ettevõtmist vääriv töö, ent ta soovitas uitmõtete kogumise asemel vaadata justiitsministril läbi vanad valitsuse materjalid haldusreformi kohta.
«Oma eelmises avalduses teatas justiitsminister, et riigireformi teemat tuleb asuda uurima. Nüüd saime teada, et uurimine on kolm küsimust avalikkusele. Paistab nii, et see on reformiparteis tavaks saamas - otsime tarku klubisse ja siis otsustame, kuidas riiki juhtida,» märkis Loodus.
«Ja kindlasti ei väsita kordamast ebatõde, et siiani pole ju sisuga midagi teha osatud, et tegeletud on ainult piiridega. Soovitan ministril 2001.aasta valitsuse materjalid ette võtta ja toonane halduse ümberkorraldamise teema endale selgeks teha. Ettevalmistus oli sisuline, tegemist ei olnud joonistusvõistlusega,» kinnitas kunagine siseminister.
«Teisalt toetan jätkuvalt igat riigivalitsemise inimlikumaks muutmise ettevõtmist. Me väärime paremat riigijuhtimist. Reformierakonna ministrilt küsin - miks alles nüüd?»
Üksikuid uitmõtteid ilma terviklikku lahendust nägemata ei pidanud Loodus hindamist väärivaks, kuid ta rõhutas, et maakonna tasandil on kohaliku elu korraldamiseks võimu vaja. «Kas kohalike omavalitsuste või riigi, sõltub paljudest teistest otsustest. Näiteks omavalitsusliitude staatusest. Neid otsuseid aga pole. Praegune olukord on üsna narr - omavalitsustel veel ei ole ja maavalitsustel enam ei ole maakonna tasandi asjade otsustamise õigust.»
«Üldine demokraatlik asjaajamine eeldab võimalikult inimeselähedast kohaliku elu korraldamist. Kui omavalitsused jäävad nagu nad on, pole muutusi paremuse poole tulemas. Mina eeldan, et maakonna tasandil otsustavad kohaliku elu küsimusi omavalitsused. Samas eeldab see ikkagi ülesannete läbi arutamist ja kokku leppimist. Meil on täna omavalitsuste ja maakonnatasandil liiga palju keskvõimu ja vähe omaalgatust, kohalikku otsustamist,» sõnas Loodus.
Justiitsministri idees esile toodud piirkondlike teeninduspunktide loomist pidas Loodus heaks mõtteks. «Suund, kus inimene saab kõik vajalikud teenused võimalikult väikese aja- ja närvikuluga, on õige. Pole oluline, kas seda teeb maavalitsus või omavalitsusliit. Ma ei tähtsusta siin nime, vaid ikka sisu. Teenuseid saab pakkuda organisatsioon, kellel on selleks volitused. Lepime siis kokku!» pakkus Loodus välja.
«Samas on mitmed teenused seotud omavalitsuse piiridega. Kui need teenuse paremaks korraldamiseks riigistada, nagu näiteks on sotsiaaltoetuste maksmisega juba tehtud, siis ... milleks meile üldse omavalitsused?»
Loodus meenutas, et teeninduspunkte on Eestis varemgi olnud: «Nõukogude ajal olid kompleksteeninduspunktid, valdade ühinemise järelgi on olnud vallavalitsuse esinduskohad. Pole midagi uut.»
Looduse peamine sõnum riigijuhtidele on: «Lõpetage hämamine ja asendustegevuste otsimine! Asuge vastutustundega olemasolevate uuringute, raportite ja ettepanekute sisuga tutvuma ja pakkuge välja elu-olu parandav lahendus. Esimese asjana tasub üle vaadata seadused, mis liialt üksikasjaliselt meie elu reguleerivad. Neid on sadu. Jõudu tööle!»
Justiitsminister Kristen Michal kavatseb suvel alustada riigireformi ettevalmistust, küsides selleks avalikkuse, institutsioonide ja erakondade arvamust. Võimalike ettepanekutena käis minister välja mõtte kaotada maavanema ametikoht ja maavalitsused. Idee kohaselt korraldatakse senised maavalitsused ümber teeninduspunktideks.
/nginx/o/2011/08/26/722672t1h758c.jpg)