/nginx/o/2010/12/20/487138t1h3cd8.jpg)
Eelmise aasta majandus- ja sissetulekute kasv tõstab järgmisel aastal vanemahüvitise ülempiiri 90 euro võrra.
Vanemahüvitise ülempiir tõuseb 90 euro võrra
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sotsiaalministeerium saatis kooskõlastusringile määruse eelnõu, millega kehtestatakse 2013. aastaks Eesti keskmiseks sotsiaalmaksuga maksustatava ühe kalendrikuu tulu suuruseks 744,73 eurot.
See tähendab, et vanemahüvitise ülempiiriks saab 2234,19 eurot, mis on 90 euro võrra suurem kui sel aastal, ent jääb jätkuvalt alla 2010. aastal kehtinud 2257 euro suurusele ülempiirile.
Maksimaalses suuruses hüvitise saajaid on ligikaudu kolm protsenti kõikidest hüvitise saajatest.
Sotsiaalminister Hanno Pevkur ütles, et vanemahüvitise maksimaalne piir kajastab adekvaatselt inimeste sissetulekute muutusi. «Kui majanduskasvu aastatel tõusis vanemahüvitise ülempiir kiiresti, siis majanduslanguse aastatel langes ülempiir kaks aastat järjest. Eelmise aasta tugev majanduskasv tõstab nii vanemahüvitise alam- kui ülempiiri,» täpsustas Pevkur.
Vanemahüvitise ülempiir arvutatakse vanemahüvitise seadusest tulenevate reeglite järgi. Hüvitise maksimaalne suurus on hüvitisele õiguse tekkimise kalendriaastaks kinnitatud Eesti keskmise sotsiaalmaksuga maksustatava ühe kalendrikuu tulu kolmekordne suurus.
Maksimumhüvitist makstakse isikule, kelle keskmine ühe kuu tulu 2012. aastal on selle summaga võrdne või sellest suurem. Varem maksimaalses suuruses määratud hüvitisi ümber ei arvutata.
Muudatused jõustuvad eelnõu kohaselt 1. jaanuarist 2013.
Sel aastal suurenes ka alampalga muutusega seoses madalaim vanemahüvitise määr varasemalt 278,02 eurolt 290 eurole. Alampalga määras vanemahüvitise saajaid on 14 protsenti.