Sel pühapäeval saab liiklusseadus aastaseks. Eesti Autokoolide Liidu presidendi Enn Saardi hinnangul on liiklejad uuenenud reeglitest üldiselt teadlikud, kuid on teatud punkte, mis tulevad inimestele üllatusena.
Enn Saard: uut liiklusseadust oleks pidanud rohkem tutvustama
«Esmase juhiloaga inimestele, kel on kehtiv karistus, tuleb üllatusena see, et nad peavad teooriaeksami uuesti tegema,» tõi ta näiteks. Maanteeameti andmetel on seda pidanud aasta jooksul tegema 1053 isikut.
Saard pakkus, et uut liiklusseadust oleks pidanud rahvale rohkem tutvustama, kuna see on igale inimesele vajalik seadus. «Need, kes on vana liiklusseaduse ajal autokooli lõpetanud, end vahepeal väga täiustanud ei ole,» põhjendas ta.
Saard rääkis, et head asjad, nagu õigus jalgrattaga ülekäigurada ületada ning õigus juhiluba mitte kaasas kanda, võeti kähku omaks.
«Aga näiteks reastumine polegi võibolla rahvale väga selgeks saanud,» sõnas ta. Telefoni ei tohi enam roolis olles käes hoida, kuid Saardi sõnul räägivad inimesed ikka telefoniga edasi.
«Eks see on umbes 50 protsendile mõjunud. Õnneks see asi areneb nii kähku, seadmed lähevad paremaks ja tuleb rohkem hands free-seadmetega autosid,» sõnas ta. «Aga see on vist see pool seadusest, mida kõige vähem täidetakse.»
Saardi sõnul kontrollib täna politsei turvavöö kasutamist, kiirust või alkoholi tarvitamist, aga võibolla võiks asju vaadata laiemalt.
«Mind paneb alati imestama, et jalgrattur nõuab õudsalt õiguseid, aga siis sõidab ühesuunalisel teel autole vastu... Kui ta tahab, et autojuht teda austaks, siis võiks ka jalgrattur täita liiklusseadust. Politsei võiks ka sellistele asjadele tähelepanu pöörata,» märkis ta. «Viimasel ajal pööravad kah.»
Saardi hinnangul seaduses praegu midagi väga olulist pole, mis vajaks parandamist või täiendamist.
«See on nii palju inimesi hõlmav seadus, et sellega peab väga ettevaatlik olema,» sõnas ta.