Mida muutis aastaseks saav liiklusseadus?

Liiklus. Foto: Arvet Mägi/Virumaa Teataja

Pühapäeval aastaseks saav liiklusseadus tõi kaasa olulised muudatused – mopeedid peavad olema registreeritud, jalgrattal võib ülekäigurada ületada, karmistati juhiloa saamise tingimusi jne. Kuidas on inimesed uuendused vastu võtnud?

«Tavaliikleja süveneb seaduseteksti alles äärmise vajaduse juures ja väga paljud liiklejad juhinduvad liigeldes veel nendest teadmistest, mis saadi siis, kui viimati liikluse teooriaeksamiks valmistuda tuli,» rääkis politsei- ja piirivalveameti korrakaitsepolitseiosakonna liiklusbüroo juht Alo Kirsimäe.

Ta lisas, et seaduse kitsaskohad avalduvad eelkõige siis, kui on juhtunud liiklusõnnetus, samuti siis, kui midagi on valesti läinud või tehtud. Olgu selleks siis näiteks reastumisel juhtunud liiklusõnnetus või valesti pargitud politseisõiduk järelevalve teostamisel.

«Aasta on ühe seaduse puhul järelduste tegemiseks lühike aeg, kuid üldiselt liikluse korralduse põhimõtted riigis uue seaduse jõustumisel ei muutunud,» sõnas ta. «Liiklus on parempoolne, juht peab olema kaine, turvavarustusega kinnitatud ja juhtimisõigusega, kiiruspiirangutest tuleb kinni pidada, hoida nõutavat pikivahet ja manöövri ajal suunda näidata.»

Autojuhtidel ongi Kirsimäe sõnul enim probleeme tulede kasutamisega, sh suunamärguannetega, pimedas peatatud sõidukite tulede ja udutulede kasutamisega.

«Manöövreid sooritatakse mitte reeglite vaid vajaduse järgi, pikivahed on liiga väikesed, kiirused tihti lubatust suuremad ja mobiiltelefonid on liikluskeerises juhtidel jätkuvalt kõrva ääres,» sõnas ta. «Jalakäijad ei taha aru saada, et peavad enne sõidutee ületamist hindama läheneva sõiduki kaugust ja kiirust, andmaks juhile võimaluse kiirust sujuvalt vähendada või seisma jääda.»

Paljud jalakäijad ei tea, et sõiduteele tohib astuda alles siis, kui ollakse veendunud, et juht on inimest märganud ning sõidutee ületamine on ohutu.

«Jalgteedele ei kipu koos ära mahtuma jalakäijad – rula, rulluiske või suuski, tõukeratast või -kelku või muid sellesarnaseid abivahendeid kasutav liikleja – ja jalgrattur, rääkimata siis ohutust liikumiskiirusest või teistega arvestamisest,» lisas Kirsimäe.

Õnnetused jalakäijate ja jalgratturitega on politseiniku väitel möödunud aasta sama perioodiga võrreldes sagenenud.

«Üks selge murekoht on jalakäijad, kes ei arvesta sõiduki peatumisteekonnaga ülekäigukohal ning pimeda ajal ilma helkurita jalakäijad väljaspool asulaid,» rääkis Kirsimäe. «Jalgratturid kipuvad oma rolli liikluses n.ö vahetama ja vastavalt mugavusele või kiirusele lähtuma nii autojuhile, jalgratturile kui ka jalakäijale kehtivatest reeglitest.»

See põhjustab segadust autojuhtides ja tekitab kõik-on-lubatud tunnet jalgratturites, mis paratamatult loob ohuolukordi.

Kirsimäe peab uue seaduse puhul kõige olulisemaks, et liiklusnõuded on ühes õigusaktis koos.

«Positiivsena saab märkida ka juhtimisõiguse andmise või saamise tingimuste karmistamist,» lisas ta. «Pikema perspektiiviga, ent kindlalt positiivne on ka see, et rollerijuhtidel ja ATVga sõitjatel on nüüd mootorsõiduki juhtimisõiguse nõue, mis peaks vähendama ohtu, et liiklusesse sattub inimene, kellel pole inimeste ohutuse tagamiseks paika pandud reeglitest aimugi.»

Hea nõudena tõi ta välja ka jalgratturitele kohustuslikud tuled – ees valge ja taga punane. Samuti alaealiste ratturite kiivrikohustus, mis suure tõenäosusega viib selleni, et kiivri kandmise harjumus püsib ka täisealisena.