/nginx/o/2012/05/31/1140116t1hb1c2.jpg)
Eesti põhiseadus võiks olla parlamendis seaduste arutamisel argumendiks ja vastuvõtmisel mõõdupuuks , kas uus seadus ikka järgib põhiseaduse vaimu ja edendab selle eesmärke, leiab Põhiseaduse Assamblee liige Liia Hänni.
Hänni: põhiseaduse roll õigusloomes võiks suurem olla
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Tunnen, et põhiseaduse autoriteet just nimelt õigusloomes võiks olla suurem. Eestis ei ole seda traditsiooni uue seaduse tegemisel, et otsitaks põhiseadusest sellele toetuspunkte. See tagaks, et õigussüsteem oleks selgelt seotud põhiseadusega. Ka Riigikogu aruteludes, kui stenogramme lugeda, siis väga tihti ei otsita argumente põhiseadusest. See õpetaks meid oma põhiseadust paremini tundma ja seda rohkem hindama,» rääkis Hänni.
Ta avaldas heameelt, et suures osas, vaid nelja muudatusega, on põhiseadus sama, mis 20 aasta eest vastu võeti.
«Eesti elu on selle aja jooksul läinud ilma suuremate vapustusteta, põhiseadus on töötanud. Selle eesmärgiks polnudki kõiki seadusi ette määrata, põhiline oli, et saaks mandaadi paika, missugused institutsioonid, mida võivad otsustada ja ülejäänud oli juba valimiste ja poliitilise protsessi korraldada,» märkis ta.
See annab Hänni hinnangul julguse öelda, et Eesti põhiseadus on õnnestunud ning kõik tehtud muudatused on olnud vajalikud ja riigi arengu huvides.
«Näiteks kohalike omavalitsuste volikogude mandaadi pikendamine kolmelt neljale aastale oli loogiline. Riik ju sel ajal juba stabiliseerus, kuid alguses oli olnud ette näha, et on kiiremaid muudatusi vaja,» põhjendas ta 2005. aastal jõustunud põhiseadusemuudatust.
Põhiseaduse ja kodanike suhtest rääkides juhtis Hänni tähelepanu põhiseaduse peatükile, mis kaitseb inimeste põhiõigusi ja –vabadusi. Ta polnud kindel, kui palju seda igapäevaselt tajutakse, kuid fakt, et Eesti on vaba ühiskond ja kõik saavad oma arvamust vabalt väljendada, näitab õiguste ja vabaduste peatüki põhjalikkust, kvaliteeti ja olulisust.
Põhiseaduse Assamblee tööst meenusid Hännile esimesena arutelud, selle üle, mida Eesti oma varasemate põhiseaduste ajaloolisest kogemusest õppima peaks ning kuidas uue põhiseadusega tagada sarnaste traagiliste sündmuste mittekordumine.
«Need arutelud ja Eesti ajaloo läbi elamine, selleks et uus põhiseadus sünniks, on mulle kõige rohkem meelde jäänud ja see oli mu meelest ka protsessi juures kõige tähtsam.»
Põhiseadusega on Hänni ka nüüd tihedalt kokku puutunud. Varem praktiliselt peas olnud peatükke ja paragrahve on tulnud meenutada seoses Põhja-Aafrika ja Lähis-Ida riikide värskete demokraatiapüüdlustega.
«Sain natuke lähemalt vaadata «Araabia kevade» riikide põhiseaduste tegemise protsessi ja selleks oli vaja ka Eesti põhiseaduse mõningaid sätteid põhjalikult üle lugeda, eriti neid, mis puuduvad eelkõige sotsiaalõiguste käsitlemist põhiseaduses,» sõnas ta.