/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2008/04/07/31315t1h2615.jpg)
Ärimees Neinar Seli kaebas kohtusse eelmisel nädalal Bonnieri preemia saanud Eesti Ekspressi ajakirjaniku Tarmo Vahteri artikli «Maadevahetuse pöörasid parseldamiseks reformierakondlased», sest peab selles esitatud väiteid enda au haavavaks.
Neinar Seli kaebas Bonnieri preemia saanud artikli kohtusse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Seli tahab Harju maakohtusse esitatud hagis Eesti Ekspressi Kirjastuse AS-ilt ebaõigete andmete ümberlükkamist ning talle artikliga tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist kohtu poolt määratavas summas.
Eesti Ekpressis mullu oktoobri lõpus ilmunud artiklis kirjeldatakse, et esimeste maadevahetajate seas olid endise reformierakondlasest keskkonnaministri Heiki Kranichi äripartner ning endise riigikogu liikme Neinar Seli venna Anti Seli poolt finantseeritud Selide äripartner, kes sai selleks laenu ka Maaelu Edendamise Sihtasutuselt.
Neinar Seli oli keskkonnakomisjoni liige, kes kaitses komisjoni nimel riigikogu saalis 2001. aastal kaitstavate loodusobjektide seaduse muutmise seadust.
Neinar Seli hinnangul on talle teotav, kui teda seostatakse maadevahetusega ning peetakse teda nimetatud seaduseelnõu läbisurujaks riigikogus.
Eesti Ekspressi ajakirjanik Tarmo Vahter ütles, et artiklis ei süüdistatud Neinar Selit maadevahetuses, vaid näidati asjade tausta.
Nii oli juba aasta enne seadusmuudatuste vastuvõtmist, milles osales eelnõu eest vastutavana ka Neinar Seli, tema vend andnud nende ühisele äripartnerile laenu maadevahetuseks maade kokku ostmiseks, nentis Vahter.
«Me ei ole väitnud, et selles midagi kuritegelikku oleks. Artikliga tahtsime näidata, et maadevahetustega tegeles palju laiem hulk inimesi kui seni arvatud, sealhulgas endise keskkonnaministri Kranichi äripartner ning Neinar Seli paljude firmade reformierakondlasest audiitor,» märkis Vahter.
Vahteri sõnul oli tal kõige kummalisem aga lugeda, et seda tegevust finantseeris ühel juhul ka riik ise Maaelu Edendamise Sihtasutuse kaudu.
Maakohus määras eelistungi 12. märtsile.