/nginx/o/2012/06/27/1186772t1h0a30.jpg)
Valitsuskomisjon tegi tänasel eelarve läbirääkimiste töörühma koosolekul kohalikele omavalitsustele ettepaneku, et järgmisest aastaks võiks riikliku haridustoetuse maksmisel võtta aluseks õpilaste ja õpetajate suhtarvu, mis peaks praegusega võrreldes oluliselt kasvama.
«Täna erineb õpilase-õpetaja suhtarv gümnaasiumides enam kui viis korda, vahemikus 2,6 kuni 14,6. Kui õpilase-õpetaja suhtarv on väike, siis ei taga see õpilasele minimaalseid õppesuundade valikuid ning õpetajale väärilist töötasu,» sõnas haridusministeeriumi üld- ja kutsehariduse asekantsler Kalle Küttis.
Seetõttu ongi Küttise sõnul mõistlik siduda riigi haridustoetuse jaotus gümnaasiumiastmes õpilase-õpetaja suhtarvuga ja saavutada selle suurenemine.
Kui praegu on Eesti Hariduse Infosüsteemi andmetel õpilase-õpetaja suhtarv gümnaasiumiastmes keskmiselt 11,6, siis järgmisest aastast soovitakse rahastamise aluseks tõsta õpilase-õpetaja suhtarv 14,6.
«Loomulikult on lõplik vastutus koolipidajal, sest kui tema arvates on väheste õpilastega gümnaasiumi pidamine õpilase huvidest lähtudes otstarbekas, siis tuleb omavalitsusel lisada riiklikule haridustoetusele oma panus,» lisas Küttis.
Praegu maksab riik gümnaasiumiastme õpilase eest pearaha, kui klassis on vähemalt 21 õpilast.
Samuti soovib ministeerium võtta haridustoetuse kujunemise aluseks senisest suurema kursuste arvu, mis võimaldaks pakkuda gümnaasiumiõpilastele suuremaid valikuid.
Rohkemate valikkursuste ja õppesuundade pakkumise eelduseks on vähemalt 252 õpilast gümnaasiumiastmes.
Kohalike omavalitsuste liidud kujundavad oma arvamuse nende ettepanekute kohta augustiks.
Valitsus kiitis eelmisel nädalal heaks hariduskorralduse kaasajastamise memorandumi, mis näeb ette põhikooli ja gümnaasiumiastme rahastamise ja aruandluse lahutamist ning riigi poolt selge vastutuse võtmist gümnaasiumivõrgu ülalpidamisel.