Rondik: tunnikoormuse kaotamine võib õpetajatele karuteene teha

Sven Rondik. Foto: Peeter Langovits

Eesti haridustöötajate liidu juht Sven Rondik arvas, et õpetaja tunnikoormuse normatiivide kaotamine ja tasustamise süsteemi muutmine võib õpetajate motiveerimise asemel nad hoopis raskemasse seisu panna.

Rondik ütles, et ei tea õpetajat, kes oleks nõus Aaviksoo ettepanekuga kaotada tunnikoormuse normatiivid ja maksta üldtööajale vastavat palka. «Siin tekib koolijuhil võimalus jagada raha, kellele palju tahab. See sõltub koolijuhist, kas ta ajab neid asju õigesti või valesti,» sõnas ta.

«Mõte on õige, aga siin võib tekkida terve rida komplikatsioone. Kui normi pole, võib tunde määrata ükskõik kui palju – küsimus pole, kas direktor on halb või hea, asja paneb paika raha, mis koolil on. Rahakott ei paisu ju nii palju, et kõiki häid kavatsusi saaks ellu viia,» kõhkles Rondik.

«See, et miinimum- ja maksimumkoormused ära kaotatakse, ei ole küll õige ja meie küsitlused pole näidanud ühtegi õpetajat, kes selle heaks kiidab,» lausus haridustöötajate eestkõneleja. «Euroopa enamikus arenenud riikides on muidugi tunnikoormus määratud, aga meie tahame ju väga omapärased ja erandlikud olla.»

Haridusminister Jaak Aaviksoo tutvustas eile hariduskorralduse reformikava, mille järgi tuleks õpetajatele hakata maksma palka üldtööaja järgi, mis hõlmab peale tunniandmise ka teiste ametiülesannete täitmist. Samuti tegi ta ettepaneku kaotada riiklikud tunnikoormuse normatiivid ja jätta tundide jaotuse koolijuhi otsustada.

Rondiku arvestuse järgi ei pruugi ka ministri lubatud 700-eurone alampalk ja normkoormuse kaotamine samaaegselt õpetajatele palganumbris kasu üldse tuua. «Kui siiamaani maksti klassijuhtaja tasu 10-20 protsenti lisaks tundide järgi makstavale ametipalgale, mille alammäär oli 644 eurot, siis praegu saame õpetaja palgaks koos klassijuhatamisega juba niigi üle 700 euro.»

«Kui räägime nooremõpetajast, kelle palk on õige väike, siis tema palk ei tõuse sadakond eurot, vaid ainult 36 eurot. Praeguseni pole nendele küsimustele vastust antud,» oli Rondik nõutu. Tema sõnul on üldse selgusetu, kuidas hakkab uue korra järgi palgaarvestus käima klassijuhatamise eest.

Kui haridusminister Jaak Aaviksoo lubab uuest aastast õpetajatele 700-eurost palga alammäära, siis Rondik rõhutas, et õpetajate soov on jätkuvalt 20-protsendine alamäära tõus. «Kui mõni euro palgale juurde pannakse, siis kõik peaksid justkui südamest õnnelikud olema. See palgatõus on niivõrd sümboolne, sest inflatsioon on suurema osa tõusust ära söönud,» märkis haridustöötajate liidu juht.

Igal juhul on enne uue alammäära kinnitamist tarvis pidada seaduses nõutavaid kolmepoolseid läbirääkimisi omavalitsuste ja õpetajate esindajatega. «Kas me rahul oleme või mitte, aga arutama oleme ikka valmis,» sõnas Rondik.

Tema sõnul peaks kokkulepe olema paigas hiljemalt septembri keskpaigaks, enne kui valitsus eelarve esitama peab. «Vaatamata meie mitmekordsetele ettepanekutele pole palgaläbirääkimised järgmiseks aastaks veel alanud. Ministeerium leidis, et nüüd on omavalitsuste kord see kokku kutsuda, tänase päeva seisuga ei ole selle kohta veel infot.»