/nginx/o/2012/11/16/1436876t1h41bf.jpg)
/nginx/o/2011/10/21/801262t1hfe82.jpg)
Kui politsei taotles jaaninädalavahetusel kõigile vähemalt 0,5-promillise joobega juhtidele aresti, siis tõenäoliselt hakkavad korrakaitsjad nii käituma ka edaspidi.
Napsitanud juhte võib kiirarest oodata ka edaspidi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Karm ja kompromissitu käitumine kõigi alkoholi tarvitanud sõidukijuhtide osas ei pruugi jääda vaid jaanipäevaaegseks aktsiooniks, kuna joobes juhtide poolt põhjustatud raskete liiklusõnnetuste arv on Eestis muret tekitavalt suur,» rääkis politsei- ja piirivalveameti liiklusbüroo juht Alo Kirsimäe Postimehele.
«Tavapäraselt on politsei taotlenud aresti siis, kui varasem rahatrahv või juhtimisõiguse äravõtmine ei ole isiku käitumisele oodatud mõju avaldanud,» lisas Kirsimäe. «Taotletava aresti pikkust mõjutavad eelnevad karistused, joobe määr, tegu ise.»
Ta lisas, et esmalt peab politsei põhjalikult analüüsima pühadeaegse töö tulemusi ning kohtunike poolt kohaldatud karistuste praktikat.
«Kui jaanipäevaperioodil võtsime eesmärgiks taotleda aresti kõigile sõidukijuhtidele, kelle joove ületas poolt promilli, siis võimalik, et tulevikus rakendame igapäevaselt sama lähenemist alates 0,8 või 1 promillist,» sõnas Kirsimäe. «Aga nagu öeldud, eelneb sellele põhjalikum analüüs ning kindlasti ka konsultatsioonid justiitsministeeriumiga.»
Liiklusseaduse § 224 lg 2 kohaselt karistatakse 0,5-1,49-promillises joobes mootorsõidukijuhti kuni 1200-eurose rahatrahvi või kuni 30-päevase arestiga ning juhtimisõigus on võimalik ära võtta kuni 12 kuuks.
Üle 1,5-promillise joobe korral on tegu kriminaalkorras karistatava süüteoga, mille eest on ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 3 aastat. Lisaks võib kohus kohaldada ka juhtimisõiguse äravõtmist.