Tallinn ei plaani uusi ristmikukaameraid esialgu paigaldada

Kristiine ristmikule paigaldati foori-, kiirus- ja ühissõidukirajakaamerad tänavu aprillis. Foto: Peeter Langovits / Postimees

Kristiine ristmikule üles seatud liikluskaamerate kõrgete nõudmiste ja kalli hinna tõttu ei plaani Tallinna transpordiamet uusi järelevalvekaameraid teistele ristmikele esialgu paigaldada.

Tallinna transpordiameti arenguosakonna projektijuht Tiit Laiksoo nentis, et algselt oli Euroopa Liidu finantseeritud Mimosa projekti käigus plaanis paigaldada kaameraid erinevatesse sõlmpunktidesse.

«Töö käigus, mil olid selginenud kaameratele esitatavad ülikõrged nõuded ja nende hind, selgus, et meetme eelarvest jätkub raha ainult kahe kaamerakomplekti ostmiseks,» lausus ta ja lisas, et kui eelarvest oleks jätkunud raha kolmele või neljale komplektile, oleks neid ka teistele ristmikele üles pandud.

Laiksoo sõnul loodeti algul kasutada odavamat lahendust, mis on kasutusel näiteks Ühendkuningriigis ja Itaalias. Sellise lahenduse kohaselt fikseerivad kaamerad ainult eeskirju rikkunud sõiduki numbrimärgi ning süsteem saadab trahviteate auto omanikule. «Kui autoomanik ei olnud ise roolis, on see tema enda mure, kuidas trahviraha rikkujalt kätte saada ja see ära maksta,» ütles ta.

Eesti riik kopeerib Laiksoo sõnul aga Saksamaal kehtivat keerukamat korda, kus tuleb lisaks numbrimärgile pildistada ka juhi nägu, et vaidluste korral oleks võimalik tõestada, kes roolis oli. Peale selle peab fotol olema tema sõnul eraldi märgistatud rikkumise toime pannud sõiduk, samas kui enamik firmasid sellist süsteemi ei paku.

«Viimane nõue tekkis seoses fooririkkumiste tuvastamisega, kus otsustati lisaks eest tehtavale kahele fotole teha kolmas pilt tagantvaates. Sellel pildil on lisaks auto numbrile nähtav ka fooris põlev punane tuli hetkel, kui alustatakse ristmikule väljasõitu. Põhjus jälle sama: et ei oleks võimalik trahviotsust vaidlustada,» selgitas Laiksoo.

Ostetud kaamerakomplektid otsustati tema sõnul paigaldada Kristiine ristmikule eelkõige seetõttu, et seal on mõlemal jälgitaval suunal ühissõidukite rada ning ühel ristmikul paiknevate kaameraseadmete jooksvad hoolduskulud on väiksemad. Kokku kulus kaameratele tema sõnul rohkem kui 285 000 eurot.

Aprillis üles seatud kaamerad mõõdavad kiirust, fikseerivad punase fooritule alt läbisõitjad ja liiklejad, kes kasutavad selleks õigust omamata ühissõidukirada. Rikkumiste eest hakatakse trahvi tegema tõenäoliselt sügisel.

Laiksoo on varem öelnud, et kui enne oli Kristiine ristmikul hinnanguliselt 4000 rikkumist ööpäevas, siis pärast kaamerate ülespanekut on rikkumiste arv vähenenud umbes 35 korda.