Päevatoimetaja:
Liisa Ehamaa

Kuriteo sooritanud ettevõttel lubatakse riigihangetel osaleda

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Tõnis Kõiv
Tõnis Kõiv Foto: Liis Treimann

Hiljuti kriminaaluurimisel riigiametnikule pistise andmist tunnistanud ettevõte Infragate Eesti jätkab endiselt samasisulistel hankekonkurssidel osalemist ja nende võitmist. Seda ei saa Eesti seaduste järgi kuidagi keelata, leiab parlamendiliige Tõnis Kõiv.


Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) nõukogu reformierakondlasest liikme Tõnis Kõivu sõnul pole seaduse järgi võimalik keelata kriminaalkorras karistamata ettevõtte osalemist hankekonkurssidel.

Nii on juriidiliselt igati korrektne, et kümnetes KIKi kaasrahastatud projektides osaleb endiselt kohalik veevärgi ehitamise suurtegija Infragate Eesti. Ettevõte, keda veel sügisel ähvardas juriidilise isikuna kriminaalkorras süüdimõistmine.

Nimelt tuvastas kapo, et Infragate ja selle juht, endine keskkonnaministeeriumi veeosakonna juhataja Indrek Tamberg andsid keskkonnaministeeriumi ametnikule 6500 euro väärtuses pistist, et too soosiks KIKi toetusraha hindamiskomisjoni liikmena nende ettevõtteid. Veelgi enam, hindajaks olnud ametnik kirjutas ise Infragate esitatud projektid valmis.

Sügisel pääsesid kõik osapooled kriminaalkurjategija staatusest, kui riigiprokuratuur otsustas uurimise avaliku menetlushuvi tõttu lõpetada. Oportuniteedi kohaldamise läbi nõustus Infragate tasuma riigile hüvituseks 16 000 eurot, selle juht Tamberg aga 1250 eurot.

Nii säilis osapooltel õigus osaleda riigihangetel, mida Infragate usinalt endiselt kasutab. Kõivu sõnul pole veevärkide rekonstrueerimiseks raha eraldava KIKi nõukogu hinnata, kas sellise taustaga ettevõttel on sobilik osaleda KIKi rahastatud objektide allhangetel.

«Piltlikult öeldes eraldatakse raha kohalikule omavalitsusele loodusringi asutamiseks ja selle kasutamise detailide üle otsustab omavalitsus,» rääkis Kõiv. «Ega raha eraldaja saa otsustada, millise taustaga ettevõtte bussi omavalitsus laste sõidutamiseks palkab.»

Kõivu sõnul on juhtum tekitanud KIKile piisavalt moraalset kahju. «Sellest loost jääb mulje, et õigele ametnikule piisavalt makstes saabki KIKist oma projektile heakskiidu ja rahastamise taha,» ütleb Kõiv.

Kõivu sõnul ei mäleta ta, et Infragate nime oleks nõukogu koosolekutel mainitud. Ka ettevõtte hiljutisest kohtuvaidlusest KIKi rahastatava objekti valmimisel osalemise üle ja kaotusest Tõrva linnale, sai Kõiv teada eilsest Postimehest.

«Vaidluse sisu tundmata ei julge ennustada, kas selle juhtumi peale saab nüüd Eestile Euroopast üht üldist trahvikaasust ehitada, kuid olen kindel, et KIKi juristid teevad  kohtulahendist järeldused.»
Puhkusel viibiva KIKi nõukogu esimehe, keskkonnaminister Keit Pentuse kommentaari Postimehel saada ei õnnestunud.

Tagasi üles