/nginx/o/2012/06/26/1185748t1hd347.jpg)
Läänemerel parvlaevaliiklust korraldav St Peter Line süüdistab piirivalvet ja Tallinna Sadamat Vene kodanikest reisijatele ebamugava ja aeganõudva piirikontrolli korraldamises.
Peterburi laevafirma tülitseb Tallinna sadama ja piirivalvega
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
16. juunil saabus Tallinna sadamasse St. Peter Line’i parvlaev Princess Anastasia, mis sõidab Peterburi-Helsingi-Stockholm-Tallinna liinil. Laevafirma väitel oli pardal 1080 reisijat, peamiselt Venemaa kodanikud ning nende passide kontrollimiseks töötas sadama 16st piirikontrollipunktist vaid neli, mistõttu tuli reisijatel järjekorras seista üle kolme tunni. Laevafirma hinnangul kaotas ta Tallinna sadama ja piirivalve tekitatud sarnaste ebamugavuste tõttu 30-40 protsenti mai ja juunikuu reserveeringutest, mis põhjustas firmale ootamatu ja tuntava rahalise kahju.
St Peter Line’i juht Igor Glukhov saatis seetõttu 18. juunil Tallinna Sadama juhtkonnale ning kõrgetele siseministeeriumi ning politsei-ja piirivalveameti (PPA) ametnikele kirja, milles nõudis olukorra paranemist. Glukhov polnud rahul piirivalvurite vähesuse, dokumendikontrolli aegluse ega ka sadama passikontrolli ootesaali olmetingimustega. Ta lõpetas kirja hoiatusega, et kui olukord alates 20. juunist, mil laev taas Tallinnas sildus, ei parane, siis peatab firma sadamatasude maksmise Tallinna Sadamale.
Tallinna Sadama turundus- ja kommunikatsiooniosakonna juht Ingrid Berezin kinnitas, et Princess Anastasia reisijatel tuli sel päeval passikontrolli järjekorras kaua oodata. Samas ei nõustunud ta laevafirma teiste kaebustega
«Meie terminalid on väga heas korras, ventileeritud, ka konditsioneer töötab väga hästi. Kõik on puhas, tingimused ja keskkond on head. Toidu- ja joogiautomaatide jaoks me vajadust ei näe, seal on olemas kauplused, kust reisijad saavad endale süüa, juua ja muud vajalikku osta,» rääkis ta. Berezin selgitas, et istekohti ei saa antud terminali rohkem panna, sest need võtaks kogu ruumi, kuid passikontrolli alast väljas on istumisvõimalused olemas.
Ta tunnistas, et St Peter Line on praegu Tallinna sadamale mõne arve eest võlgu, kuid ei sidunud seda laevafirma juhi hoiatusega.
«St. Peter Line’il on küll viimased arved maksmata, aga ma ei oska kinnitada, kas see on seoses sellega, et me ei suutnud viimati nende kliente piisavalt kiiresti passikontrollist läbi maale saada. Ma ei tahaks seda nii väga teravaks ajada, aeg-ajalt ikka hilinetakse arvete maksmisega,» rääkis Berezin. Tema sõnul esineb arvetega hilinemist ka teiste laevafirmade puhul, mõned hilinevad pidevalt ning teised maksavad kõik õigeaegselt ära.
Põhja prefektuuri piirivalvebüroo andmetel saabus parvlaeval Princess Anastasia 16. juunil Stockholmist 1071 reisijat, 240 meeskonnaliiget ning 36 sõidukit. Saabunud reisijatest 948 ehk 89 protsenti olid Venemaa kodanikud ning 37 reisijat olid muude kolmandate riikide kodanikud. 86 Euroopa Liidu kodakondsusega reisijat läbisid minimaalse kontrolli ega pidanud järjekorras seisma.
«16. juunil saabus esimene piiriületaja piirikontrolli kell 10.38 ja viimane reisija läbis piirikontrolli 13:33. Viimaste tulijate näol oli tegemist üksikute hilinejatega. Enamus reisijaid läbisid piirikontrolli kella 12:33-ks,» rääkis põhja prefektuuri piirivalvebüroo piiriturvalisuse talituse juht piirivalvekapten Rene Hartõkainen. Seega kulus ligi 1000 reisija dokumentidekontrolliks ja riiki laskmiseks tund ja 55 minutit.
Hartõkaineni sõnul töötasid korraga neli kuni kuus piirikontrollikabiini, kuigi algselt oli planeeritud seitsme töökoha täitmine. Üks töötajatest oli haigestunud ning teised jätkasid juba varem alustatud õigusrikkumiste menetlemist. 16st kontrollkabiinist on tema andmetel tavaliselt keskmiselt kaheksa korraga tööl.
«Need ei jõudnud laeva saabumise ajaks lõpule ning saabusid kontrollkabiinidesse hiljem. Alates kella kell 11.27st oli täidetud ja töötas viis ja alates kella 11.57st kuus piirikontrolli kohta,» sõnas Hartõkainen. Piirivalvuriteni jõuab laeva reisijate nimekiri pärast Stockholmist väljumist ehk umbes 12 tundi enne Tallinnas maabumist, töögraafikud on paika pandud aga umbes kuu aega ette, seega ei saa ootamatult suure reisijate hulga puhul dokumendikontrolli lisajõudu kutsuda.
Berezini sõnul ei saa sadam passijärjekordade probleemi lahendada, kuid tegeleb sellega koostöös siseministeeriumi ning politsei- ja piirivalveametiga. Ta avaldas lootust, et piirikontroll kiireneb ning laevaliin jääb alles, riigile ega PPA-le tal etteheiteid ei olnud.
«Alati ei ole mõtet nii väga etteheiteid teha, me tahame ju, et klient meile tuleks ja et me kõik võidaks sellest. Oleme samas paadis, paneme seljad kokku ja loodame saavutada võimalikult hea tulemuse,» märkis ta.
Juba praegu paneb piirivalve St Peter Line laeva reisijate dokumente kontrollima rohkem piirivalvureid kui tavaolukorras, vastavalt võimalusele kaasatakse teiste kordonite, Tallinna piiripunkti ja staabi töötajaid. Üheks võimalikuks lahenduseks on ühendkordoni moodustamine Tallinna, Paldiski ja Muuga kordonite ühendamise teel, mis on planeeritud 2012. aasta 1. septembriks. See võimaldaks piirivalve hinnangul ressurssi paindlikumalt kasutada, vähendades dubleerimist ning suurendades otseselt piirivalve ülesannet täitvate ametnike arvu.
«Piirikontrolli kohtade täitmisega tekkis probleeme peamiselt 2012. aastal, kuna piirivalvureid on teenistusest lahkunud rohkem kui uusi ametnikke juurde tulnud,» selgitas Hartõkainen.
Teiste Tallinna sadamat külastavate reisilaevadega probleeme pole – Soome ja Rootsi vahel sõitvaid laevu kasutavad peamiselt Schengeni riikide kodanikud ning suurtel kruiisilaevadel kontrollitakse reisijate dokumente teisiti.
«Kruiisilaevade vormistamine ja reisijate piirikontroll toimub nimekirjade põhiselt, sest nende reisijate koosseis reeglina ei muutu. See toimub reeglina kruiisilaeva juures kahe – kolme-liikmelise piirivalvetoimkonna poolt ning nende laevadega probleeme pole,» rääkis Hartõkainen.
Princess Anastasia on Schengeni piirieeskirja mõistes kindlat marsruuti sõitev reisiparvlaev, mis läbib kolmanda riigi sadamat. Schengeniga liitumise järel on St. Peter Line esimene ja praegu ainus firma, mille reisilaevad läbivad nii viisaruumi liikmesriikide kui ka kolmanda riigi sadamaid. Seetõttu põhjustab piirikontrolli aeglus ebamugavust vaid sellele firmale. Hartõkaineni kinnitusel on laevafirma, Tallinna sadam ja piirivalve seni iga kord pärast laevaliini marsruudi või aegade muutmist koos nõu pidanud ning kõiki rahuldava lahenduseni jõudnud.
Hartõkainen toonitas, et lisaks Tallinna sadamale on põhja prefektuuri piirivalvebüroo vastutusalas kokku 14 rahvusvaheliseks liikluseks avatud sadamat ja kaks lennujaama, kus tuleb tagada piirikontroll ning lisaks tuleb tagada ka merepääste võimekus prefektuuri vastutusala piires.