Tartu tudengid jahivad korraga kahte diplomit

Kahe kraadiga tudengite arv. Illustratsioon: graafika: Silver Alt

Kuna Tartu Ülikool lubab üliõpilastel valida ka kõrvaleriala, saavad paljud riigieelarvelised bakalaureusetudengid korraga kaks diplomit.

Anneli Krunks astus 2007. aastal Tartu Ülikooli, et omandada bakalaureusekraad riigiteadustes. Krunks leidis, et kõrvalerialana tulevad talle kasuks õigusalased teadmised, ja nii otsustas ta õigusteaduse aineid juurde võtta.

«Peagi oli selge, et õigusteadus on mulle just see sobiv eriala,» ütles Krunks. «Üldiselt otsustatakse sellisel juhul astuda uuesti sisse, kuid kuna suur osa riigiteaduste aineid oli tehtud, otsustasin mõlema erialaga lõpuni minna.»

Ettenähtud kolme aasta asemel kasutas Krunks ära ülikooli pakutava lisa-aasta. Neljandasse õppeaastasse jäid ka mõlemad bakalaureusetööd. Juura diplomitööga alustas ta mullu veebruaris. «Plaanisin edasi õppida õiguse magistris ja seega oli mulle tähtis selle õnnestumine – tasus ära ja sain selle A. Umbes märtsi teisest poolest hakkasin kirjutama riigiteaduste tööd. Hilisem tööde keeleline korrigeerimine käis juba ühel ajal ja paralleelselt,» selgitas Krunks, lisades, et töömaht oli üsna suur.

Tasus ühe diplomitöö eest

Riigieelarvelisel kohal õppinud Krunks omandas nelja aastaga kõik riigiteaduste ja õigusteaduse bakalaureusekraadiks vajaminevad ained ning kaitses ära ka riigiteaduste bakalaureusetöö. Selleks, et kaitsta juura diplomitööd, astus ta õigusteaduskonda eksternina. Eksternidel tuleb õpingute eest maksta ning nii tuli tasuda vaid ühe diplomitöö eest.

Kohustusliku 180 Euroopa ainepunkti asemel kogus ta ligi 260 Euroopa ainepunkti (1 EAP = 26 h õppetööd). «Ülikooli bakalaureuseõppekavad ongi selliselt üles ehitatud, et üliõpilasel peab olema võimalik võtta kõrvaleriala,» märkis Tartu Ülikooli õppekorralduse spetsialist Ülle Hendrikson. «Kui nüüd üliõpilane soovib ka kõrvaleriala õppida peaeriala mahus, siis on tal sisuliselt täidetud kaks õppekava.»

Nii nagu Krunks omandas kaks bakalaureusekraadi Liina Liiv. 2007. aastal ülikooli klassikalist filoloogiat õppima läinud Liiv sai mullu ka ajakirjanduse ja kommunikatsiooni diplomi.

Tema sõnul olid klassikalise filoloogia erialateadmised pigem üldharivad, aga kommunikatsioonijuhtimise erialal nägi ta ka tegelikku rakendust. Kuna üks eriala jäi teise kõrvalerialaks, lõpetas Liiv 239,5 EAPga. Praegu õpib ta magistrantuuris kommunikatsioonijuhtimist.

Hendriksoni sõnul on bakalaureuseastmes levinumad õigusteaduse, riigiteaduse, majandusteaduse ning ajakirjanduse ja kommunikatsiooni erinevate alade kombinatsioonid.

Samas tuleb ette, et paralleelselt omandatakse kaks kraadi ka magistriõppes. Selleks tuleb teha kaks lõputööd või lõpueksamit ning sooritada kohustuslikud ained, mille hulk oleneb õppekavadest. «Magistriõppes on levinum variant õpetajakoolituse magistriõppe ja erialase magistriõppe paralleelne läbimine,» kinnitas Hendrikson.

Kolmas variant on see, et tudeng omandab magistrikraadi üheaegselt bakalaureusega. Näiteks Diana Klettenberg sai mullu korraga majanduse magistrikraadi ja õigusteaduse bakalaureusekraadi. 2002. aastal asus ta ülikooli majandust õppima, aga kolmandal aastal hakkas kõrvalerialana võtma ka õigusteaduse aineid.

«Õigusteadus lihtsalt huvitas mind väga. Lisaks kattuvad õppekavade puhul mitmed ained,» ütles Klettenberg, kes sai majanduse bakalaureusekraadi 2006. aastal ja astus magistrantuuri uuesti majandust õppima.
Siis otsustas ta omandada ka õigusteaduse bakalaureusekraadi. «Lõputööde kirjutamine on kõige aeganõudvam, muidu ei olnud kahe eriala omandamine minu jaoks raske. Seminarides käia ja eksameid teha on jõukohane,» kinnitas Klettenberg.

Alates 2011. aastast antakse kahel õppekaval lõpetanule ka kaks diplomit. Kui aastatel 2001 kuni 2007 omandas kahte eriala aastas keskmiselt üle 30 üliõpilase, siis aastatel 2008 kuni 2010 oli korraga kahe eriala lõpetanute arv tunduvalt väiksem.

Reform muudab olukorda

Eelmisest aastast on see arv taas tõusuteel. Näiteks omandas mullu kuue kuu sees kaks bakalaureusekraadi 18 tudengit, kaks magistrikraadi sai kümme üliõpilast. Tänavu on need arvud juba vastavalt 15 ja kolm. Lisaks sai üks doktorant samal ajal ka magistrikraadi.

Kahe kraadi korraga omandamine on populaarsem Tartu Ülikooli riigieelarveliste tudengite hulgas. Paljudel üliõpilastel kulub samas kõrvalerialal kraadi saamiseks neli aastat, lisa-aasta eest ülikool riigilt raha ei saa.

Põhjuseks, miks tudengid mitu kraadi omandada soovivad, on Hendriksoni sõnul eeldatavasti parem konkurentsivõime tööturul. «Ka riigi poolt ei ole korduv uuesti tasuta õppekohale õppimaasumine soositud, seetõttu on mõistlik mitmekordselt ära kasutada aega, mis ülikoolis õppimiseks on antud,» lisas ta.

Haridusministeeriumi avalike suhete osakonna konsultandi Asso Ladva sõnul näeb riik ette korraga ühe eriala omandamist, kuid kui ülikooli õppekorraldus lubab, siis on ka pärast kõrgharidusreformi võimalik saada teine diplom kõrvalerialal.

«Otseseid piiranguid ei lisandu, kuid tähtsamaks muutub 30 EAP läbimine semestris oma õppekaval, kui soovitakse tasuta õppida,» ütles Hendrikson. Samas kaob võimalus õppida ka akadeemilise puhkuse ajal.

TLÜs ja TTÜs on kahte kraadi saada keerukam

Tallinna Ülikooli õppeosakonna juhataja Imbi Teiteri kinnitusel annab ülikool diplomi vaid siis, kui inimene on õppekavale immatrikuleeritud. Selliseid tudengeid, kes õpivad korraga mitmel õppekaval, on Teiteri sõnul aga väga vähe.

Tallinna Tehnikaülikooli õppeosakonna registrite talituse juhataja Aime Piht ütles, et kuni eelmise õppeaastani piirati riigieelarvelistel kohtadel õppivate tudengite tasuta vabaainete valimist. Ehkki enam see nii ei ole, ei läbi TTÜ tudengid üldjuhul korraga kaht õppekava keerukate ainete tõttu.

«Meil on rohkem levinud, et üliõpilane õpib paralleelselt mitmel õppekaval, see tähendab, et tal on mitu õppekohta,» lisas Piht. Näiteks võib üliõpilane õppida korraga doktoris keemiat ja magistris majandust. Selle õppeaasta alguses oli Pihti sõnul selliseid õpilasi 30 ning arv on läbi aegade olnud ligikaudu sama. «Kui erialade lõikes vaadata, siis üks on reeglina pehmem eriala, teine insenerieriala,» tõi Piht välja, lisades, et kindlaid erialade kombinatsioone pole välja kujunenud. Diplomid saadakse tavaliselt erinevatel aastatel.