Riigieksamite tulemuste keskmine jätkab tõusuteed

Riigieksam. Foto: Kristjan Teedema / Postimees

Tänavuste riigieksamite esialgsed tulemused näitavad õpilaste teadmiste kasvu, ent eksami- ja kvalifikatsioonikeskust panevad muretsema lõhed eesti ja vene õppekeelega noorte tulemuste vahel.

Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse juhi Robert Lippini sõnul kulgesid tänavused, 16. korda eksamikeskuse juhtimise all toimunud riigieksamid plaanipäraselt. Seda vaatamata asjaolule, et esimest korda tegid õpilased uut eesti keele riigieksamit.

Kokku sooritas tänavu eksameid 17 300 eksaminandi, mis on 11 protsenti vähem, kui eelmisel aastal. Languse taga on õpilaste arvu vähenemine. Eksamitöid esitati kokku üle 40 000.

Eksamivalikute trendid püsivad võrdlemisi muutumatutena. Eksaminandide hulgas kasvas mullusega võrreldes vaid nende osakaal, kes otsustasid teha ühiskonnaõpetuse (35,3 protsenti õpilastest), eesti keele (16,3 protsenti) ja inglise keele (41,1 protsenti) eksameid. Langes bioloogia, ajaloo ja geograafia eksamite valinute osakaal.

Tugevaim keskmine tulemus oli keele-eksamitel: vene keel võõrkeelena (80,4), prantsuse keel (78,4) ja saksa keel (74,2 punkti). Samas kõige kesisem keskmine tulemus, 58,5 punkti, kujunes matemaatika riigieksamil.

Neljateistkümnest valitavast riigieksamist paranes keskmine eksamitulemus mullusega võrreldes kaheksa aineeksami puhul. Märkimisväärse tõusu tegi aga läbi eesti keele riigieksami keskmine tulemus, mis mulluse lõpukirjandi keskmisega (59,22) tõusis nüüd kolm punkti (62,82).

Lippini sõnul näitab see, et eksam saavutas oma eesmärgi ja võimaldab õpilastel oma eesti keele alaseid teadmisi nüüd laiemalt näidata, kui seda oli pelk tekstiloome kirjandi näol.

«Alati on vaatluse all olnud ka läbikukkujate arv. Tänavu võib tõdeda, et alla 20 punkti saajate ehk eksamil mitte läbi saanute portsent on tegelikult langenud. Õpilased on pigem targemad,» ütles Lippin. Olulise panuse selleks andiski uus eesti keele riigieksam, tänavu põrus vaid 56 õpilast, mullu aga ligi 200.

Ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetamine tekitab küsimusi

«Eesti ja vene õppekeelega eksaminandide puhul on kindlasti negatiivne see, et ajaloos ja ühiskonnaõpetuses on eesti õppekeelega eksaminandide keskmised tulemused ikka väga palju paremad,» iseloomustas Lippin. Eesti õppekeelega koolide õpilased teevad vene õppekeelega noortele ühiskonnaõpetuses silmad ette keskmiselt 15,5 ja ajaloos 9,1 punktiga.

«See on murettekitav asjaolu - mis siis toimub vene õppekeelega koolides? Mida õpetatakse neile ajaloos ja kuidas üldse kasvavad nii riigile lojaalsed kodanikud?» küsis Lippin.

Seevastu on vene õppekeelega koolide keskmine parem reaalainetes – keemias (3,2), matemaatikas (1,6) ja füüsikas (1,02 punkti võrra).

Kõikide riigieksamite tulemuste keskmine on olnud tõusutrendis juba aastaid. Kui 2003. aastal saadi riigieksamite keskmiseks 58,9, siis tänavu juba 63,25 punkti.

Maksimumhindele ehk 100-le punktile sooritati tänavu 70 riigieksamitööd. Sealjuures oli üks, tõenäoliselt vene õppekeelega noormees, kes tegi veatult kolm eksamit. Viis noort said 100 punkti kahel eksamil.

2012. aastal oli kaks õpilast, kes tegi seitse riigieksamit, 18 õpilast tegi kuus ning 840 õpilast viis eksamit. «See kinnitab, et keskmine tase kasvab, õpilased on motiveeritumad ja loodetavasti see jätkub,» ütles Lippin.

Tänavu kevadel tegid eesti keele riigieksami kaasa ka 49 rahandusministeeriumi ja haridus- ja teadusministeeriumi ametnikku, kelle keskmine tulemus oli 86,65 punkti. Parim tulemus oli 99 punkti ja selle saavutasid kolm riigitöötajat.

Eksami tegi kaasa ka haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo, kes oma tulemust ei avaldanud, ent ütles, et tal läks päris hästi.