/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2009/03/01/141728t1h6d6b.jpg)
Põldu harides haruldase muinasmõõga leidnud ja selle siis vanavarakaupmehele müünud Virumaa talunikku võib oodata karistus, kuna seaduse järgi poleks ta tohtinud kultuuriväärtusega leidu müüa.
Muinsuskaitse: muinasmõõga müünud talunik rikkus seadust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Muinsuskaitseameti avalike ja välissuhete nõuniku Monika Lestbergi sõnul oli rikkumine juba kultuuriväärtusega leiust riigile teatamata jätmine.
«Seega ei oleks tohtinud mõõka müüa, vaid esmane tegevus tulenevalt seadusest oleks pidanud olema muinsuskaitseameti teavitamine. Leitud asi tulnuks kuni muinsuskaitseametile üleandmiseni jätta leiukohta. Eset võib leiukohast eemaldada ainult juhul, kui tekib oht selle säilimisele,» selgitas Lestberg BNSile.
Tema sõnul ei tohi leidu puhastamise, haljastamise, murdmise või muul teel rikkuda ega selle üksikuid osi üksteisest eemaldada. Lestberg lisas, et Maidla valla mõõgajuhtumi puhul rikuti seadust, kuid toimunu on veel menetluses ja kellelegi karistust seni määratud pole.
Muinsuskaitseameti kinnitusel kuulub kultuuriväärtusega leid riigile ja seda leidmisest alates.
«Seega olgu tegemist ostja või müüjaga, on kultuuriväärtusega leid riigi oma. Omandiküsimused laienevad riigile täpselt samamoodi nagu eraomanikele ning seadus kaitseb üksnes õiguspärasel teel saadud vara,» ütles Lestberg, andes sellega mõista, et kultuuriväärtuse odavalt ostnud ärimehed võivad hiljem oma ostust ilma jääda.
Virumaa ajaleht Põhjarannik kirjutas veebruari alguses, kuidas Maidla valla talumees Ants Välk leidis tunamullu põldu harides mõõga. Mehe väitel hoidis ta leidu ligi poolteist aastat enda käes, enne kui selle suure nurumise peale ühele vanavaraostjale müüs.
«Eks ma sain selle tehinguga kõvasti petta,» rääkis mees.
Taluniku sõnul võttis kokkuostja mõõga esialgu uurimiseks kaasa, seejärel tuli aga tagasi jutuga, et tegemist on Soomes valmistatud mõõgaga, mille sarnaseid on leitud üle kümne.
«Arvasin, et ega ta siis eriti haruldane olegi,» rääkis Välk.
Lõpuks jõudis mõõk Käsmu meremuuseumi peremehe Aarne Vaigu kätte, kes selle Rakveres antikvariaadist ostis.
Eesti ajaloomuuseumi teaduri Mati Mandeli hinnangul on tegemist ühe paremini säilinud muinasaegse mõõgaga. Tegu on äärmiselt uhke relvaga, millel on säilinud kõik detailid: käepideme roots, nupp, kaitseraud ja ka torujas käepide rootsu ümber.
Leid on pärit ilmselt XI-XII sajandist ning on haruldane ka selle poolest, et selliseid mõõku leiab ainult Soomest, Eestist ja Liivimaalt, mujalt Euroopast mitte, kirjutas Põhjarannik veebruari alguses.