Tark Tee Google Mapsi liiklusinfot konkurendina ei näe

Google Maps Traffic näitab nüüd ka Tallinna liiklusinfot. Foto: Ekraanitõmmis

Alates eilsest saab Tallinna linna liiklusinfot (peamiselt ummikute olemasolu aga ka teekonna läbimise ennustuslikku kiirust) näha Google Maps Traffic rakendusest. Lisaks kasutab aina suurenev kogukond Eesti liiklejaid mobiilirakendust Waze, mis võimaldab kasutajatel jagada kõikvõimalikku liiklusinfot õnnetuste, ummikute, liiklusmärkide, halbade teeolude ning  politseipatrullide kohta.

Maanteeameti infotehnoloogia osakonna juhataja asetäitja Andrus Kross, kes alles eelmise nädala alguses tutvustas Targa Tee portaali ja mobiilirakendust, teistes liiklusinfo rakendustes ohtu ei näe.

«Tark Tee arvestab teekonna planeerimisel just reaalsete liiklustakistustega (kiiruspiirangud, koormuspiirangud), mida teistes rakendustes tagatud ei ole,» rääkis Kross. Ta lisas, et hetkel on astutud vaid esimene samm ning edaspidi püütakse arendada infovahetust teiste süsteemidega, et liiklejad õigeaegselt täpse info saaksid. Praegu sisaldab Tark Tee infot vaid maanteede, mitte aga linnade teeolude kohta.

Waze’i ja Google Maps Trafficuga võrreldes on põhiline erinevust info saamise viisis – Tark Tee näitab põhjusi (näiteks teeremont ja kiirusepiirang), Waze ja Google Maps Traffic aga põhjusi  nagu ummikud või aeglane liiklus. Waze’i kasutajad hoiatavad rakenduse abil teisi, et teelõigul liiklus venib või seisab, Google Maps Traffic järeldab seda ise aeglaselt liikuvate seadmete positsiooni ja kiiruste põhjal.

Kross märkis, et sarnaseslt Waze’ile on ka Targa Tee veebiportaalis liiklejatel võimalus teisi ohtudest teavitada ja hoiatada.

«Jaotus on kolme kategooria vahel: tähelepanek, liiklustakistus ja oht liiklusele ning neid ka kasutatakse, näiteks viimasel nädalavahetus teatati teele langenud puudest, talvel testimise ajal libedast teest,» rääkis Kross.

Kui liiklejad teavitavad liiklustakistuse või ohu kohta, siis Maanteeinfokeskus täpsustab info ning edastab selle ka teehooldajale.

Kross rõhutas, et Eesti Tark Tee pole kindlasti ainus riiklik liiklusinfo rakendus ning et selle arendamisel võeti eeskujuks mitme teise riigi analoogid. Näiteks jaapanlased alustasid oma projektiga juba 2000. aastal, Soome, Holland ja Taani kolm kuni viis aastat tagasi.

Liiklusalase info koondamise ja haldamise on Euroopa Liidu direktiivid teinud riikidele kohustuseks.

«Selle info koondamisel ja teatud osas haldamisel nähakse riigi tuge, et teeliikleja saaks kõikides EL riikides teealasest andmestikust teavet. Täiendavaid teenuseid võib nende andmete alusel arendada äripool. Andmed on edasiseks kasutamiseks kõigile teistele osapooltele vabad ja omavahel vahetatavad, näiteks Tallinna linnaga on selles osas mõtteid vahetatud,» selgitas Kross.

Ta tõi näite USA-st, kus suurlinnades võib olla mitmeid veebiportaale, mis liiklussageduse andmestikku ning lisainfot ja –teenuseid pakuvad. Andmed pärinevad aga ka sel juhul ühest kohast, mitte iga portaali eraldi loendussüsteemist.

«Tark Tee andmestiku koondamisel ja selle haldamisel on tähtis pool ka andmete kvaliteet ja õigeaegsus. Maanteeamet, maanteeinfokeskuse osakond püüab siin korrastatud ja õigeaegsete andmetega kogu süsteemi tagada, ebaadekvaatse info õigeaegselt eemaldada, vajaliku info teehoolde eest vastutajatele jagada ja kontrollida selle info täitmist,» märkis Kross.

Tark Tee osas on andmestik koondatud ja tehtud arendustena nii veebiportaal kui ka mobiilirakendus. Andmestik muutub sisuliselt iga 15 min järel.

Krossi sõnul annab Euroopa maanteeametite direktoraadi intelligentsete transpordisüsteemide töögrupp üldistusi EL-i riikidele sarnaste süsteemide väljatöötamiseks. Tulevikus peaksid  väljatöötatud süsteemid olema lihtsalt ja kergest rakendatavad erinevates riikides ning nende  info omavahel ühilduv, selleks on omakorda tarvis ühtset liikluse andmestiku standardit.