/nginx/o/2013/07/05/1875298t1hd624.jpg)
/nginx/o/2012/04/05/1041910t1h160a.jpg)
Endine õiguskantsler Allar Jõks räägib, kuidas sai alguse Silvergate’i skandaal ning milliste muutuste rea on see Eesti poliitikas esile kutsunud.
Jõks: vabakonnad ja meedia ei lase rahastamisskandaalil muutusteta vaibuda
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jõksi sõnul kuulis ta erakondade rahastamise juhtumist esimest korda talvel, kui arutas reformierakondlase Silver Meikariga Pühajärve põhikooli kohtuvaidluse erinevaid taktikaid.
«Silver mainis, et teda vaevab üks teadmine. Teadmine, kuidas tema koduerakonna rahastamine käib. Silver küsis, mida ma soovitaksin teha. Vastasin, et lahendusi saab tekkida vaid siis, kui ta oma teadmisega avalikkuse ette tuleb,» ütles Jõks.
«Aeg läks omasoodu ja olin juba selle jutuajamise unustanud, kuni mai keskpaigas kutsuti mind ETV «Terevisiooni» arutama poliitikute tõstatatud küsimuse üle, kas kapol on liiga palju võimu ja kas kapo on kõigi Eesti hädade põhjus.»
Jõks selgitas, et kui panna kaalukausile, kas kontrollima peaks kapot või erakondade rahastamist, siis kaalukauss langeb tugevalt ühele poole.
«Seetõttu panin ette rääkida «Terevisioonis» erakondade rahastamisest. Et tuua värskust ja uusi nüansse teemasse, arutasin Silveriga, kes lubas oma nime mainida. Edasine on juba teada. Ehk Silvergate’i taga on Reformierakonna poliitikud, kes nõudsid kapo tegevuse üle suuremat kontrolli,» kirjeldas Jõks.
Tema sõnul langes Meikari Postimehes avaldatud arvamusartikkel viljakasse pinnasesse, kuna 2012. aasta jäisel kevadel ei luba fooliummütsikeste sõjas karastunud ja erksaks muutunud kodanikud endale enam pähe istuda.
Samas oli Jõksi jaoks üllatav poliitringkondade reaktsioon. «Jah, ma olen üllatunud, et heal juhul räägitakse poliitilise vastutuse võtmisest, kuid mitte ükski erakond ei ole võtnud ühest seisukohta probleemide allika suhtes. Kui selline ignorantsus jätkub, siis jutud uue erakonna tekkimisest saavad ainult jõudu juurde.»
Negatiivseks võib Jõksi hinnangul pidada ka seda, et teema on olnud nüüdseks üleval kuu aega, aga poliitilises kultuuris ja kommunikatsioonis muutusi näha ei ole.
«Valijad võivad andeks anda eksimuse, aga ei pruugi taluda pikalt, kui neile valetatakse,» ütles Jõks. «Rahaskandaali alguses hirmutati avalikkust, et kõige taga on uue erakonna loomise plaan. Seejärel rõhutati, et kui sul pole poliitilist kapitali ja võimupositsiooni seaduste muutmiseks, siis pead vaikima. Sellest järeldub, et avalikus debatis võib oma kriitikat väljendada ainult olemasolevate erakondade raames.»
Plussina nimetas Jõks seda, et vabakonnad ja meedia ei lase teemat matta ja prokuratuur on algatanud kriminaalasja.
Endise õiguskantsleri sõnul on praeguses olukorras võimalikud mitu arengut. «Miks mitte arutada erakonnaseaduse eelnõu rahvahääletusele panemise üle? Iseküsimus on, kas vaid erakonnaseaduse muutmisest piisab olukorras, kus poliitiline maastik on lukustunud ning piir «meie» ja «nemad» vahel barrikaadidega kaunistatud.»
Jõksi sõnul on võtmeküsimus, kuidas tekkinud olukorras tekitada tekitada poliitilist konkurentsi ja luua võimalus uutele poliitilistele jõududele.
«Erakondadevahelist poliitilist konkurentsi praegu ju ei ole, kui vaadata näiteks nii olulist küsimust, kui seda on erakondade rahastamine. Kui erakondade järjekindel tegevus viib selleni, et kriitiline mass valijaid ei soovi ühegi erakonna poolt hääletada, siis ei peaks poliitilise maastiku värskendamine olema erakordselt keeruliseks tehtud.»