Iga-aastane maailma riike käsitlev raport kohvipaksult ei ennusta. Mullu märtsis alanud vaatlusperioodi jooksul tuli erinevatel Eesti mittetulundusühingutel raporti andmetel aidata 56 inimkaubanduse ohvrit, kellest 39 olid naised ja 17 mehed. Neist 37 olid kannatanud seksikaubanduse tõttu ja 19 sunnitöö läbi.
Raport tuvastas, et Eesti naisi viidi seksikaubanduse eesmärgil Soome, Hollandisse, Suurbritanniasse, Saksamaale, Hispaaniasse, Küprosele, Portugali, Iirimaale ja Itaaliasse. Töö pakkumise ettekäändel meelitati naisi välismaale ja sunniti seal dokumentidest ilma jäetuna võõramaalastega abielluma.
Seevastu Eesti mehed sattusid halbades elutingimustes ja lubatud palgast ilma jäetuna sunnitöö ohvriks Hispaanias, Rootsis, Norras ja Soomes.
Pilvitu ei ole olukord ka Eesti sees, kus mullu langesid sunnitöö ohvriks Ukraina kodanikud ja jätkuvalt on selles osas haavatavad Vene kodakondsusega Eesti residendid. Inimkaubanduse üheks võikamaks näiteks on aga mullu märtsis ilmsiks tulnud juhtum, kus mees pidas Tallinnas Lasnamäel aasta otsa orjana vaimupuudega naist ja müüs teda kui lapsprostituuti.
Raport märgib, et ohvrite arvu vaadates on riik olnud mannetu süüdlaste kohtu alla andmisel – 2011. aastal ei suudetud jõuda ühegi kurjategija süüdimõistmiseni, mitmed juhtumid lõpetati juba enne kohtusse andmist. Sageli keeldusid ohvrid politseiga suhtlemast ja kohtus tunnistamast, sest kartsid kurjategijate kättemaksu ega pidanud riigi kaitset piisavaks.
Päris edusammudeta aastane vaatlusperiood siiski polnud. Märtsis lisas riigikogu lõpuks karistusseadustikku inimkaubandust kriminaliseerivad sätted, mille tõttu pääses Eesti ainukese Euroopa riigi staatusest, kus inimkaubandust käsitlev seadus puudus.