Aas: protsessi lõpptulemuse ennustamine oleks kohatu

Riigi peaprokurör Norman Aas. Foto: Liis Treimann

Riigi peaprokurör Norman Aas ütles intervjuus Postimehele, et nn. maadevahetuse protsessi lõpptulemuse osas oleks praegu ennustamine kohatu.

Mis emotsiooni kohtuotsus teis tekitab?

Esimese astme kohtu otsus on sellises suures uurimises üks oluline vaheetapp, aga hetkeseisuga on prokurörid otsustanud selle otsuse apelleerida. Ma saan aru, et kohtu jaoks oli põhiprobleem selles, et väga paljusid tõendeid ei saa arvestada. Ma eeldan, et järgmises kohtuastmes jätkub põhivaidlus samal teemal. Ja kui neid tõendeid saab arvestada, siis tekib küsimus, kas need järeldused oleksid teistsugused kui praeguses esimese astme kohtu otsuses.

Piltlikult öeldes visati kõik teie tõendid prügikasti ja teil on eesootavas vaidluses vaja need tagasi lauale saada.

Põhimõtteliselt küll. Tänane (eilne – toim) kohtuotsus luges enamiku prokuratuuri jaoks olulisi tõendeid kõlbmatuks. Ehk siis infot, mis nendes sisuliselt oli, ei hakanudki kohus analüüsima.

Põhjalikum sisuline arutelu käib just esimeses kohtuastmes. Hiljem on vaid dokumenteeritud materjalide hindamine ja nüansside täiendamine. Kui suured teie šansid üldse on?

Õigusriigis peabki väike ennustamatus olema igas kohtulahendis. Ei saa eeldada, et kohtuotsus oleks ette teada. Jah, ma olen nõus väitega, et esimese astme otsus on küllalt tähtis, arvestades seda, et täispikk menetlus viiakse läbi seal ja ülejäänud astmed tegelevad peamiselt õhku jäänud juriidiliste küsimustega. Selles kaasuses on neid juriidilisi küsimusi väga palju, kuna kohus välistas teatud tõendite kasutamise ja vaidlus selles osas jätkub.

Kohtuotsusest selgub, et Einar Vettust on pealt kuulatud juba paar nädalat enne kohtult loa saamist. See on väide, mille eest tuleks kaitsepolitseist keegi vastutusele võtta.

Fakt on, et kui kedagi on kohtu loata pealt kuulatud, siis on see kuritegu ja ebaseaduslik jälitustegevus. Ning need inimesed, kes seda teinud on, tuleb ise kohtu alla anda. Ma seda konkreetset detaili ei oska kommenteerida. Kindlasti saab see apellatsioonis läbi võetud ja hinnang antud.

Uurimisorganid panustasid sellesse juhtumisse tohutult nii raha kui ka inimtööjõudu. Ja kui nüüd tähte närida, said saatuslikuks pisiasjad. Juristilt eeldatakse oskust kirjutada pädevaid vastuseid, samamoodi eeldaks prokurörilt süüdistuse koostamise oskust.

See on õige. Kuid arvestama peab sedagi, et see kriminaalasi on arenenud koos uue kriminaalmenetluse seadustikuga, mis hakkas kehtima 2004. aastal. Selle asja uurimine algas 2005. aastal ning kindlasti on vahepeal osaliselt muutunud kohtupraktika ja riigikohus teinud lahendeid, mida 2005. aastal veel olemaski polnud.

Minu teada pole ükski vahepeal tulnud riigikohtu lahend seda protsessi mõjutanud selliselt, et me peaks nentima: oi, seda tõendit me enam kasutada ei saa. Näiteks probleem, et sideettevõtetes kadunud logifailid seavad üldse kogu jälitustegevuse mingil perioodil kahtluse alla. See küsimus tuleb teises astmes kohtus selgeks vaielda.

Postimehe gallupile vastanud inimestest umbes 80 protsenti leiab, et kohtu õigeksmõistev otsus läks vastuollu nende õiglustundega. See hinnang peaks teile meeldima.

Siin on olnud palju küsimusi teemal, kas prokuratuuri maine kannatab, kui kedagi õigeks mõistetakse. Mõnes mõttes on mul isegi natukene kahju, et meil on ühiskonnas eeldus, et kui süüdistus esitatakse, siis on kohe ootus, et keegi peab süüdi olema. Ja kui keegi õigeks mõistetakse, siis on järelikult süüdi prokuratuur. Prokuratuuri isegi natukene häirib arusaam, et iga kriminaalmenetlus peaks lõppema süüdimõistva otsusega.

Kui suureks teises kohtuastmes oma šansse hindate?

Kindlasti on meil tõendite kasutamise osas häid argumente, kuid selle protsessi lõpptulemuse osas oleks praegu ennustamine kohatu.