Eestlased võtavad puulaevaga ette reisi Valgele merele

Eestlased võtavad Haapsalus valminud jahtaga Runbjarn ette poolteist kuud vältava reisi Venemaale Solovetsi saartele Valges meres.

Kuigi puulaev Runbjarni meeskond ootab praegu Tallinnas neljapäevast väljasõitu Narva-Jõesuusse, et sealt liikuda edasi Venemaa suunas, algas tegelikult ekspeditsioon juba esmaspäeval, mil seljataha jäeti Haapsalu.

Laeva kapten on Veljo Heinmets, kes on üks kahest-kolmest, kes teeb terve sõidu kaasa. Ülejäänud meeskonnaliikmed vahetuvad – ligi 15-16 meest.

Reisi eesmärk on avastada Eesti ja teiste Läänemere riikide purjetamissõpradele uue sihtkohana Venemaa siseveekogud Laadoga ja Onega järv ning Valge Meri koos Valge mere kanaliga. Meeskonna andmetel on tegemist ühe esimese Euroopa Liidu lipu all toimuva purjekaekspeditsiooniga Loode-Venemaa siseveekogudel.

Lisaks on Solovetsidel Venemaa kõige kuulsam kloostrikompleks, kus olid Stalini ajal võimsad vanglad. Need taasavati 1991. aastal.

«On päris huvitav näha, mismoodi Venemaal tegelikult asjad on,» seletas puulaevaseltsi Vikan juht Alar Schönberg. «Meil on täiesti enda pilt – müüdid ja legendid, mis Venemaal on. Eesmärgiks on saada reaalne pilt, mismoodi naabrid elavad, sest tõenäoliselt on see oluliselt lahedam ja vingem, kui me ette kujutame.»

«Aga eks see kummutamine on võimalik ainult siis, kui meid sinna Venemaale lastakse,» lisas ta.

Nimelt on üles kerkinud esimene takistus. Kuna Peterburis toimub suur majandusfoorum, kus esineb president Vladimir Putin, siis on Venemaa poolel piirikontrolli tõhustatud ja selleks ajaks olevat mere piiripunkt kinni pandud. Praegu olevat kaks varianti – kas sõita Viiburi kaudu või minna päev hiljem. Seda nüüd mehed nuputavadki.

Heinmetsa sõnul olid Venemaa siseveed pikka aega kinni ja sinna minna ei lastud. Ametlikult tohtivat alles 2011. aasta 1. jaanuarist Venemaa siseveekogudel võõrriigi lipu all sõita. Samas olevat bürokraatia metsikult keeruline – näiteks reisimist lubav paber läbis 8 ministeeriumi ja erinevaid ameteid, kuni see 12. mail peaminister Dimitri Medvedevi allkirjaga lõpuks laekus.

«Nad ise vist võitlevad kah sellega, et saada asja kuidagi lihtsamaks,» pakkus Schönberg.

Praegu ootab laev Tallinna lennusadamas, kus tehakse masinahooldust ja vaadatakse varustus üle.

Veel üks suur küsimus olevat selles, kas meeskonnal on kohustus maksta ka lootsitasusid, sest see on 40 eurot tunni eest. Nimelt olevat varem olnud kohustus välisriigi alusel lootsi kasutada, kuid väidetavalt see nõue enam 1. juulist ei kehti. Kui sunnitakse täis rauaga maksma, siis teeks see meeskonna hinnangul päevas ligi 400 eurot.

Esmaspäeval alanud ekspeditsioon peaks lõppema 29. juulil. Postimees hoiab lugejaid Runbjarni meeskonna tegemistega kogu reisi vältel kursis.

Runbjarn

Laevareisi aluseks on puulaev Runbjarn, mis on täpne koopia laevadest, millega sõideti Eesti rannikumeres ringi 19. sajandil.

Jahta ehitamist alustati 2007. aastal ja see valmis 2008. aastal Haapsalus.

Jahtad on eelmise sajandi 20. aastate teisel poolel Ruhnus ehitatud 14 meetrit pikad ja 4 meetrit laiad ühemastilised, suure kahvelpurjega töölaevad.